{"id":88062,"date":"2018-02-23T07:57:00","date_gmt":"2018-02-23T07:57:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2023-01-06T20:25:21","modified_gmt":"2023-01-06T20:25:21","slug":"harri-jotilde-gisalu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/2018\/02\/23\/harri-jotilde-gisalu\/","title":{"rendered":"\u0416\u0438\u0437\u043d\u044c \u0438 \u0442\u0432\u043e\u0440\u0447\u0435\u0441\u0442\u0432\u043e Harri Jotilde gisalu"},"content":{"rendered":"
<\/div>
\n

<\/h1>\n<\/header>\n
\n
BIOGRAAFIA<\/div>\n
Ta on p\u0434rit L\u0434\u0434nemaalt, Paadremaa R\u044c\u044csmaalt, kus s\u044cndis 1922. aasta augustikuu 24. p\u0434eval.<\/div>\n
R\u044c\u044csmaa oli vana talu, mida tema isa poolt vanaema vanemad (M\u044cllerid) asusid pidama ja p\u0434riseks ostma juba eelmise sajandi l\u0445pul. Esimesed m\u0434lestused ongi tal s\u044cnnikodust: vana \u0445lgkatu elumaja ja samasugune ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed \u0445una-, ploomi- ja kreegipuudega, kopliv\u0434ravas p\u0445line kask linnupesadega. Koppel ja karjaaed olid hobuste, lehmade ja lammaste p\u0434ralt, toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi kubises konnadest, suvel p\u044cherdasid seal sead. Taga\u0445uest voolas l\u0434bi kiire oja, tegi poliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga oli vett nii v\u0434he, et kalad \u2014 lutsud ja haugid \u2014 j\u0434id kuivale. Karjamaa oli k\u0445rge poliste m\u0434ndide alune, kust korjati korvi- ja t\u044cnnit\u0434ite viisi marju ning seeni. Heinal k\u0434idi soos, sumbati poolest s\u0434\u0434rest saadik vees.
Talve\u0445htutel nokitsesid mehed p\u044csside kallal, rohitsesid neid ja valasid kuule ning haavleid, et j\u0434nese- v\u0445i rebasejahile minna. Ahjupragudes laulsid kilgid.<\/div>\n
Esimesest suurest sojast oli tema isa Vladimir koju tulnud invaliidina. Ta abiellus naabervallast p\u0434rit taluteenija Miina Adleriga.
See abielu ei kestnud kaua. P\u0434rast tema venna Antoni s\u044cndi 1925. aasta algul Harri ema haigestus ja suri Tallinna haiglas. J\u0434i ta vennaga vanaema
Vana-Miina hoole alla. Sellega R\u044c\u044csmaa \u0445nnetused ei l\u0445ppenud: vanaisa
Kaarli k\u044clmetas lubjaahju ehitusel ja kopsuhaigus viis ta enneaegselt hauda, j\u0434rgnes vanaema pikaajaline haigus. T\u0446\u0446k\u0434test tuli puudus, v\u0445lad \u0434hvardasid talu. K\u0445ik kokku viis selleni, et R\u044c\u044csmaa anti Harri isa \u0445e, s.o. tema t\u0434di Anastasia ja t\u0434dimehe Jaak Saali pere pidada ning Harri pere asusid Tallinna. 1915. aastani olid tema vanavanemad linnas elanudki, siis aga R\u044c\u044csmaale kutsutud, sest talu oli peremehe, vanaema venna surma j\u0434rel t\u044chjaks j\u0434\u0434nud.<\/div>\n
1929. aasta oli linna \u044cmberasumiseks ebasoodus \u2014 kriisi ja t\u0446\u0446puuduse aeg. Siitpeale l\u0445ppes tema muretu v\u0434ikelapsepoli: m\u0434letas, et ta ei kohanenud kitsa linnakorteriga, tundsis puudust R\u044c\u044csmaa \u0445uest, j\u0445est ja loomadest. Muule lisaks oli ta esimese linna-aasta j\u0434rjest haige. Tekkis mingi umbusk linna suhtes, millest ta polegi p\u0434riselt vabanenud.<\/div>\n
1930. aasta s\u044cgisel viis vanaema tema Tallinna Veerenni t\u0434nava (V) algkooli esimesse klassi. T\u0434hed olid tal juba maal gooti t\u0434hestikuga aabitsast selgeks \u0445pitud, kuid koolis tuli need uue \u0445piku j\u0434rgi \u044cmber \u0445ppida. Kevadeks sai ta siiski lugemise k\u0434tte.<\/div>\n
1931. aasta suvel abiellus Harri isa teist korda. Kasuema Anette Habo toi perekonda kaks t\u044ctart oma esimesest abielust. Kuigi isa oli k\u0445ike k\u0445ige paremini m\u0445elnud, l\u0434ks suure pere \u044clalpidamine juhusliku t\u0446\u0446ga raskeks.
Harri koos vennaga j\u0434i vanaema kasvatada. Vanema t\u0446\u0446tas maja- ja kooliteenijana, vahepeal elas k\u0445dus R\u044c\u044csmaal. Sai ta koolis k\u0434ia Tallinnas,
Paadremaal, Taeblas ja Keilas. \u0425ppimine oli aastatega j\u0434rjest edukamalt ja tunnistused paremaks l\u0434inud. Koolis olid siis moes testid. \u0425pilasele anti tr\u044ckitud k\u044csimustelelt, milles tuli t\u0434ita l\u044cngad v\u0445i teha arvutused. Hinde m\u0434\u0434ras punktide arv. Nad \u0445ppisid k\u0445ik p\u044c\u044cdlikult ja \u0445hinaga, testide kirjutamisel iga punkti p\u0434rast pingutades ja omavahel v\u0445isteldes. 1936. a. kevadel Harri l\u0445petas Paadremaa Algkooli.<\/div>\n
Tuli juttu sellest, mis temast pidi edasi saama \u2014 kas j\u0434\u0434b maale sulaseks v\u0445i l\u0434heb linna m\u0445nd ametit \u0445ppima. Tal oli kindel soov edasi kooli p\u0434\u0434seda. Ta tahtis \u0445petajaks hakata. Kirjutas sellest algkooli l\u0445pukirjandiski andiski. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas elanud vanat\u0434di soovitusel sooritas sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste
Kaubandus-\u0414rindus-Keskkooli Sakala t\u0434navas. Seal oli koos kolm kooli: kaubanduskool, kommertsg\u044cmnaasium ja prog\u044cmnaasium; direktor ning \u0445petajad olid \u044chised.<\/div>\n
Esialgu ei l\u0434inud tal keskkoolis kuigi h\u0434sti. K\u0445ige suuremat vaeva n\u0434gis v\u0445\u0445rkeelega, mida maa-algkoolides \u044cksvahe \u044cldse ei \u0445petatud, linnakoolides aga k\u044cll. Oli ta saksa keeles kaas\u0445pilastest maha j\u0434\u0434nud ja vaatamata armutule tuupimisele ikka teistest n\u0445rgem. Alles teisest klassist alates j\u0445udis pikkam\u0446\u0446da j\u0434rele, kui saksa keelt hakkas andma \u0445petaja L.
Kivim\u0434gi, t\u0434pne ja n\u0445udlik nii enese kui ka \u0445pilaste suhtes. \u042cldiselt talle koolis meeldis. \u0425petati elavalt ja huvitavalt. Tundides vesteldi poliitikast ja reisimuljeist teistesse maadesse, Fa?ismi olemusest
Itaalias ja Saksamaal andis jahmatamapaneva kirjelduse ajaloo\u0445petaja ja hilisem direktor U. Kessler. Oldi n\u0445udlikud, tundides valitses hea distsipliin, klassikursuse kordamise v\u0445imalust ei antud. R\u0445hku pandi iseseisva t\u0446\u0446 harjumuste kujunemisele, said nad palju praktilisi oskusi, nagu kirjavahetus, dokumentide vormistamine, masinakiri, tugeva aluse saksa keeles; toimetasime ja tr\u044ckkisime oma ajakirja \u00abPoiste H\u0434\u0434l\u00bb. Kooli mainet \u0445pilaste silmis t\u0445stis tublisti seegi, et paljud nende \u0445petajad olid ise k\u0434sutatavate \u0445pikute autorid: eesti keel \u2014 K. Mihkla, keemia \u2014 direktor
O.J. Kiisel, raamatupidamine \u2014 J. Tammo, matemaatika \u2014 R. Meresmaa, saksa keel -H. Pezold, f\u044c\u044csika \u2014 R. Kuna, vene keel \u2014 Aleksejev, joonistamine E.
Kana.<\/div>\n
Kaubanduskooli aastad olid sisukad ja l\u0434ksid kiiresti. Suved veetis
Paadremaal s\u044cnnikodus. R\u044c\u044csmaa l\u0434ks \u044clesm\u0434ge: raadati v\u0445sa- ja lepikualusest uut poldu, vanad puhastati kividest, muretseti masinaid, talus peeti head piimakarja. M\u0445istagi polnud see tulnud iseenesest, vaid suure t\u0446\u0446ga. T\u0446\u0446d n\u0445uti lasteltki, r\u0434\u0434kimata suurest linnakooli poisist.
Ometi polnud see vastumeelt ega raske. Ootas ta alati aega, millal linnast maale p\u0434\u0434ses. R\u044c\u044csmaal sai ta selgeks mitmesugused maat\u0446\u0446d. Talumehe hoolsus p\u0445lluharimisel, maa ja metsa hoidmine, range kokkuhoid ja leiva kallikspidamine on sellest ajast meeles.<\/div>\n
Kaubanduskoolis, eriti viimases klassis, hakkas Harri m\u0445tlema edasi\u0445ppimisest g\u044cmnaasiumis, et hiljem oleks tee lahti \u044clikooli. Klassis oli teisigi, kellel sama m\u0445te. V\u0445tsid nad eratunde matemaatikas \u2014 kroon tund -, sest kaubanduskooli ja prog\u044cmnaasiumi programmid erinesid.
V\u0434ljavaateid veel kolmeks aastaks kooli j\u0434\u0434da pidas ta siiski v\u0434ga nigelaiks. Kevadel tuli tal g\u044cmnaasiumi m\u0445te katki j\u0434tta \u2014 ei n\u0434inud v\u0445imalust kulude katmiseks.<\/div>\n
Kaubanduskooli l\u0445petamise j\u0434rel oleks saanud t\u0446\u0446d pangas, kuid Harri see ei meelitanud \u2014 j\u0434llegi vaevas kahjutunne, et ta polnud \u0445ppinud seminaris. Otsustas ta asja omamoodi: \u0434ra k\u0434ia ajateenistuses. Juunikuu algul olid paberid vormistatud ja komisjonis k\u0434idud.<\/div>\n
Algasid 1940. aasta suve p\u0446\u0446rdelised s\u044cndmused. S\u0445jav\u0434kke ei voetud ja ta s\u0445itis suveks R\u044c\u044csmaale. Pidi ka aru pidama, mida edasi teha. Ootamatult selgus, et R\u044c\u044csmaal ei olda tema edasi\u0445ppimise vastu, t\u0434dimees koguni soovitas uuesti kooli minna -tal oli temaga sel teemal varem juttu olnud \u2014 arvas, et k\u044cll ta tuleb rahaga v\u0434lja, ja lubas toetada. Kahte korda ta seda \u0446elda ei lasknud. Tallinnas k\u0434ies ta kohtas direktor O.J, Kiiselit, ta tundis huvi, mida Harria teeb v\u0445i kavatseb. Kui r\u0434\u0434kis soovist kommertsg\u044cmnaasiumi astuda, otsustas asja samas t\u0434navanurgal: paneb nime kirja.<\/div>\n
1940. aasta s\u044cgisel oli taas oma Sakala t\u0434nava koolis, aga seekord
Tallinna Poeglaste Kommertsg\u044cmnaasiumi ehk \u00abKomme\u00bb \u0445pilane. Endisi \u00abKauba\u00bb poisse istus peale tema klassis veel kolm, \u044clej\u0434\u0434nud olid tulnud teistest
Tallinna prog\u044cnmaasiumidest ja reaalkoolidest. Elu l\u0434ks sel s\u044cgisel v\u0434ga s\u044cndmusterikkaks ja kiireks. Uudiseid tuli j\u0434rjest: esiteks muudeti kooli nimetus \u2014 kommertsg\u044cmnaasiumist sai kommertskool; teiseks l\u044chendati \u0445ppeaega kolmelt aastalt kahele; kolnandaks, ja \u0445pilaste \u044cllatuseks, hakati maksma stipendiumi. Vahepeal oli rahakurssi muudetud ja R\u044c\u044csmaalt suvise t\u0446\u0446 eest kaasa saadud saja krooniga polekski tal ilma stipendiumita midagi peale hakata olnud. \u0425ppeaja l\u044chendamine toi kaasa tunniplaani tunduva paisumise, kuid \u00abKauba\u00bb poiste elu oli kergem, sest eriained olid tuttavad, masinakirjatundidest vabastati, sai koguni tasulist masinakirjat\u0446\u0446d.<\/div>\n
\u042chel vahetunnil t\u0445mbas kaubanduskooliaegne klassijuhataja E. Kana
Harri kitlin\u0446\u0446bist kinni v\u0445ttes enda juurde ja \u044ctles, et tahab n\u0445u anda.
Oli v\u0434\u0434rt n\u0445u: teha j\u0445ulust \u044cleminekueksamid teise klassi ja kool kevadel l\u0445petada, lubas avaldust \u0445ppen\u0445ukogus toetada. Selleks tuli iseseisvalt \u0434ra \u0445ppida l. klassi teise ja 2. klassi esimese poolaasta \u044cldained.<\/div>\n
Nii l\u0434kski. Aega oli k\u044cll napilt, aga koos pinginaabriga tegid nad eksamid \u0434ra ja uuest aastast kolisime teise klassi. Kevadel Harri l\u0445petas kooli. Sel ajal ei osanud arvata, kui oluline dokument on kommertskooli l\u0445putunnistus \u2014 see v\u0445rdub keskkooli l\u0445putunnistusega, kaubanduskooli oma aga mitte. Harri jaoks k\u0445ige olulisem seoses teise klassi \u044cleminekuga selgus m\u0434rtsis, kui l\u0445ppklassides loeti ette Eesti NSV Hariduse
Rahvakomissariaadi ringkiri, milles kutsuti noori toole rahvakooli \u0445petajatena ja osa v\u0445tma vastavatest kursustest. Teisiti \u0446eldes; pakuti \u0445petajaametit, seda, millest oli ta m\u0445elnud juba algkoolist peale, aga kaubondus- ja kommertskooliaastatega sellest aina kaugenenud. Viis ta sedamaid avalduse direktori lauale. Kogu kooli peale oli see ainus. Vastus tuli rutem, kui oodata v\u0445is -Harri arvati rahvakooli \u0445petaja kandidaadiks, saadeti ka t\u0446\u0446juhendid algkooli \u0445ppeprogrammide ja \u0445pikute l\u0434bit\u0446\u0446tamiseks ning kutse katsetele. Katsed toimusid juuni algul, kursused pidid algama
23. juunil. Oli ta ainus meeshing ja vististi ka k\u0445ige noorem \u044cle saja \u0445petajakandidaadi hulgas. Katsed sooritatud ja kool l\u0445petatud, s\u0445itis Harri
Kuusmaale, ise pisut kahetsedes, et juba enne jaanip\u0434eva, mida koduk\u044clas peeti alati armsa pidulikkusega, peab tagasi Tallinnas olema.<\/div>\n
Algas Suur Isamaas\u0445da. Kursused ei toimunud. J\u0434in Paadremaale, tuli
Saksa okupatsiooni aeg.<\/div>\n
Paadremaa Algkooli juhatajal oli tema \u0445petajakutseks valmistumine teada ja tema ettepanekul suunas L\u0434\u0434nemaa koolivalitsus Harri Martina
Algkooli t\u0446\u0446le. Oli ta \u0445petajaks Martnas, R\u0445udes ja Lihulas, seej\u0434rel teenis kaks aastat t\u0446\u0446pataljonis. P\u0434rast demobiliseerimist 1946, aasta novembris t\u0446\u0446tas j\u0434lle \u0445petajana L\u0434\u0434nemaal, seekord Saulepis.<\/div>\n
1947. aasta l. septembrist tuli M\u0434rjamaa Keskkooli. M\u0434rjamaale ta oleb j\u0434\u0434nudki. T\u0446\u0446tas ta Ants Lauteri nimelises M\u0434rjamaa Keskkoolis kolmk\u044cmmend \u044cks aastat, nendest kaksk\u044cmmend kuus \u0445ppealajuhatajana. T\u0446\u0446 k\u0445rval l\u0445petas
1950. aastal Tallinna \u0445petajate Instituudi ja 1955. aastal Herzeni-nimelise
Pedagoogilise Instituudi Leningradis, omandades keskkooli bioloogia- ja keemiaopetaja kutse.<\/div>\n
1957. aastal Harri abiellus \u0445petaja Elsa Milliga. Nende peres on t\u044ctar
Miina, kes \u0445pib Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat.<\/div>\n
S\u0445jaj\u0434rgset kooli iseloomustasid \u0445pilaste ja \u0445petajate \u044chiskondlik aktiivsus ning v\u0434simatu t\u0446\u0446r\u044cgamine. Toimusid \u0445pilaste kunstilise isetegevuse ol\u044cmpiaadid. 1948. aasta kevadiseks \u044clevaatuseks Harri kirjutas n\u0434idendi \u00abT\u0434ismehed\u00bb, millega j\u0445udsid \u00abEstonia\u00bb lavale. Kriitika nimetas n\u0434idendit sisult trafaretseks, kuid elavalt kirjutatuks ja h\u0434sti m\u0434ngituks, nii et saal elas kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas n\u0434idendeid veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei j\u0445udnud, olid \u044clesehituselt liiga l\u0445dvad ja igavad.<\/div>\n
\u042chel p\u0434eval, m\u0434letas ta seda h\u0434sti, tuli kooli \u0445petajatetuppa tuttav, muheda olekuga noormees, \u044cks nendest, kellega koos olid Sakala t\u0434navas oma koolide \u00abPoiste H\u0434\u0434lt\u00bb tr\u044ckkinud \u2013<\/div>\n
Holger Pukk. Holger t\u0446\u0446tas siis \u00abS\u0434deme\u00bb toimetuses. Siitpeale algas Harri koost\u0446\u0446 \u00abS\u0434deme\u00bb, hiljem \u00abPioneeri\u00bb toimetusega, sest teine kooli- ja klassivend \u00abKommest\u00bb \u2014 Manivald Kesamaa -oli seal ametis. Kirjutas ta
\u00abS\u0434demele\u00bb, \u00abPioneerile\u00bb ja \u00abT\u0434hekesele\u00bb, kujunes tutvus ning koost\u0446\u0446 toimetuste t\u0446\u0446tajate, kirjanike Holger Puki, Jaan Rummo, Heljo M\u0434nni, Heino
V\u0434li, Jaan Bannapi, Olivia Saare, Maimu Linnam\u0434e ja teistega. Sai Harri ohutust oma raamatute kokkupanemiseks.<\/div>\n
Lapsep\u0445lvekodu, \u0445pitud eriala, t\u0446\u0446 koolis, samuti L\u0434\u0434ne-Eesti eluolu, ranniku, laidude ja saarte loodus on m\u0445jutanud tema kirjutamise ainevalda.<\/div>\n
Tema raamatute esitr\u044ckkide toimetaja \u00abEesti Raamatu\u00bb lastekirjanduse toimetuses on olnud Helle Michelson. Peab Harri seda t\u0446\u0446d autori jaoks oluliseks, ja selles m\u0445ttes on tal onne olnud,<\/div>\n
Koolit\u0446\u0446 k\u0445rvalt on raske leida aega kirjutamiseks. Tuli valida, kumma juurde j\u0434\u0434da. Otsustas kirjutamise kasuks \u2014 1978. a. j\u0434tis \u0445petajat\u0446\u0446 ja lahkusin koolist.<\/div>\n
\u0421\u043f\u0438\u0441\u043e\u043a \u043b\u0438\u0442\u0435\u0440\u0430\u0442\u0443\u0440\u044b<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

BIOGRAAFIA Ta on p\u0434rit L\u0434\u0434nemaalt, Paadremaa R\u044c\u044csmaalt, kus s\u044cndis 1922. aasta augustikuu 24. p\u0434eval. R\u044c\u044csmaa oli vana talu, mida tema isa poolt vanaema vanemad (M\u044cllerid) asusid pidama ja p\u0434riseks ostma juba eelmise sajandi l\u0445pul. Esimesed m\u0434lestused ongi tal s\u044cnnikodust: vana \u0445lgkatu elumaja ja samasugune ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed \u0445una-, ploomi- ja kreegipuudega, […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[1],"tags":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88062"}],"collection":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88062"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/88062\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88062"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=88062"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=88062"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}