{"id":87228,"date":"2018-02-25T19:44:00","date_gmt":"2018-02-25T19:44:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2023-01-06T20:18:26","modified_gmt":"2023-01-06T20:18:26","slug":"lahingulaev-bismarck","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/2018\/02\/25\/lahingulaev-bismarck\/","title":{"rendered":"Lahingulaev Bismarck"},"content":{"rendered":"<div style=\"margin-top: 0px; margin-bottom: 0px;\" class=\"sharethis-inline-share-buttons\" ><\/div><h1 style=\"background-color: #f9f9f9; color: #333333; font-family: Arial, sans-serif; font-size: 14px; margin: 0px; padding: 0px;\">Lahingulaev Bismarck<\/h1>\n<pre style=\"background-color: #f9f9f9; color: #333333; font-size: 12px; padding-left: 18px;\">                     P\u00e4rnu S\u00fctevaka Humanitaarg\u00fcmnaasium<br \/><br \/><br \/><br \/>                           Saksamaa lahingulaevad<br \/><br \/><br \/>                                  Aastat\u00f6\u00f6<br \/><br \/>                               Roman Belogurov<br \/><br \/>                               Secunda loodus<br \/><br \/><br \/><br \/>                                                       Juhataja: Rainer Saks<br \/><br \/><br \/><br \/>                                 P\u00e4rnu 1999<br \/><br \/><br \/><br \/>                                 Saksamaast<br \/><br \/><br \/><br \/>   Vastavalt  Versilles\u2019  lepingu  otsusele  anti  suurem  osa  Saksamaa   1<br \/>maailmas\u00f5ja aegsest  laevastikust  \u00fcle  v\u00f5itjariikidele.  Saksa  laevastikul<br \/>lubati pidada  vaid  6  soomuslaeva,  6  kergeristlejat,  12  h\u00e4vitajat,  12<br \/>torpeedopaati ja sellist hulka  traalerid,  mis  oli  vajallik  \u00fcmbritsevate<br \/>merealade puhastamiseks miinidest. K\u00f5ik Saksa  allveelaevad  tuli  \u00e4ra  anda<br \/>v\u00f5i h\u00e4vitada ja uute allveelaevade juurdeehitamine oli keelatud.<br \/>   Sakslased  j\u00e4tsid  t\u00f5epoolest  esialgu  alles  kuus   soomuslaeva.   Uues<br \/>s\u00f5jalises situatsioonis v\u00f5is neid kasutada  kui  ujuvpatareisid,  mitte  kui<br \/>laevu, millega  merelahinguid  pidada.  Kergeristlejaid  j\u00e4i  1  maailmas\u00f5ja<br \/>j\u00e4rgsesse Saksa laevastikku millegip\u00e4rast siiski kaheksa \u2013 kaks \u00fcle  lubatud<br \/>arvu.<br \/>  2 maailmas\u00f5ja alguseks oli eelnimetatud laevadest  alles  veel  vaid  kaks<br \/>soomuslaeva   \u2013   \u201dSchlesien\u201d   ja   \u201dSchleswig-Holstein\u201d,   mida   kasutati<br \/>suurt\u00fcki\u00f5ppelaevadena. K\u00f5ik  kaheksa  1  maailmas\u00f5ja  aegset  kergeristlejat<br \/>olid vahepealse 20  aastag  kas  sulatusahjudesse  r\u00e4nnanud  v\u00f5i  kai  \u00e4\u00e4res<br \/>roostetavateks ujuvkasarmuteks saanud. Vahepeal aga oli  ehitatud  kuus  uut<br \/>kergeristlejat , mis k\u00f5ik kandsid Saksa  linnade  nimesid.  Neist  esimesena<br \/>sai 1925. aastal valmis \u201dEmden\u201d.<br \/>   Aastail  1929-1930  said   valmis   kolm   kergeristlejat:   \u201dKarlsruhe\u201d,<br \/>\u201dK\u00f6ningsberg\u201d ja \u201dK\u00f6ln\u201d. Nende pikkus oli 174  meetri  ja  relvastatud  olid<br \/>need \u00fchesa 150-mm suurt\u00fckiga.  Lisaks  63000-hobuj\u00f5ulistele  auruturbiinile,<br \/>mis andsid neile laevadele  kiiruseks  kuni  32  s\u00f5lme,  olid  selle  seeria<br \/>kergeristlejail abij\u00f5useadmeiks veel 1800-hobuj\u00f5ulised diiselmootorid.  Need<br \/>olid tunduvalt v\u00e4iksema k\u00fctusekuluga kui auruturbiinid ja  nende  abil  v\u00f5is<br \/>laev 10-s\u00f5lmilise kiirusega l\u00e4bi s\u00f5ita  kuni  10000  meremiili  (18500  km).<br \/>Laevade veev\u00e4ljasurve oli 6650 tonni, kuid kuna  Versailles\u2019  lepinguga  oli<br \/>m\u00e4\u00e4ratud, et Saksa laevastiku kergeristlejate veev\u00e4ljasurve  v\u00f5i  olla  kuni<br \/>6000 tonni, siis oma uute ristlejate seesugusest  veev\u00e4ljasurvest  sakslased<br \/>ametlikult teatasidki.<br \/>  Aastail 1931 ja 1935 said valmis veel kaks kergeristlejat \u2013  \u201dLeipzig\u201d  ja<br \/>\u201dN\u00fcrnberg. Olles ligikaudu samade m\u00f5\u00f5tmete ja p\u00f5hirelvastusega nagu  eelmise<br \/>seeria laevadki, oli neil rohkem  \u00f5hut\u00f5rjerelvastust  ja  eelmistest  erinev<br \/>j\u00f5useade,  mis   koosnes   60000-hobuj\u00f5ulistest   turbiinidest   ja   12400-<br \/>hobuj\u00f5ulistest diiselmootoreist.<br \/>  Aastail  1928-1932  alustati  Saksamaal  kolme  s\u00f5jalaeva  ehitamist,  mis<br \/>\u00fcldlevinud   p\u00f5him\u00f5ttest   l\u00e4htudes   ei   mahtunud   \u00fchtegi   tolleaegsesse<br \/>laevaklassi.   Need   olid    raskeristleja    m\u00f5\u00f5tudega    laevad,    mille<br \/>pearelvastuseks oli kuus 280-mm suurt\u00fckki kahes soomustornis. Sakslased  ise<br \/>nimetasid  oma  loomingu  soomuslaevadeks   (Panzerschiff),   inglased   aga<br \/>m\u00f5tlesid  nende   jaoks   v\u00e4lja   naljatermini   \u2013   pocket   battleship   \u2013<br \/>taskulahingulaev. See  nimetus  l\u00e4ks  k\u00e4ibele  paljudes  keeltes,  ka  eesti<br \/>keeles.  Kuna   Versailles\u2019   lepinguga   oli   Saksamaa   lubatud   ehitada<br \/>soomuslaevuveev\u00e4ljasurvega kuni 10000 tonni, siis  nende  laevade  sellisest<br \/>veev\u00e4ljasurvest ametlikult teatatigi. Tegelikult oli kahe  esimese  laeva  \u2013<br \/>\u201dDeutschlandi\u201d  ja  \u201dAdmiral  Scheeri\u201d  t\u00e4elik  veev\u00e4ljasurve  15800  tonni,<br \/>seeria  viimasel  laeval  \u201dAdmiral   Graf   Speel\u201d   koguni   16200   tonni.<br \/>\u201dDeutschland\u201d sai valmis 1933, \u201dAdmiral Scheer\u201d 1934 ja \u201dAdmiral Graf  Spee\u201d<br \/>1936.   J\u00f5useadmeiks   olid   taskulahingulaevadel    diiselmootorid,    mis<br \/>v\u00f5imaldasid  \u201dAdmiral  Scheeril\u201d   ja   \u201dAdmiral   Graf   Speel\u201d   t\u00e4iendava<br \/>tankimiseta l\u00e4bi s\u00f5ita kuni 19000  miili  (35000  km),  \u201dDeutschlandil\u201d  aga<br \/>koguni 21500 miili (40000 km). See on keskeltl\u00e4bi  kaks  korda  rohkem,  kui<br \/>oli tolleagsete tavap\u00e4raste \u2013 auruturbiinide  ja  \u00f5lik\u00fcttega  lahingulaevade<br \/>l\u00e4bis\u00f5idukaugus.<br \/>   P\u00e4rast  natside  v\u00f5imuletulekut   sai   Saksamaa   v\u00e4lispoliitika   \u00fcheks<br \/>p\u00f5hiliseks   survesuunaks   Versailles\u2019   lepingu   s\u00f5jaliste    kitsenduste<br \/>kaotamine.   Ja   18.   juunil   1935   s\u00f5lmitigi   Londonis   Inglise-Saksa<br \/>merev\u00e4ekokkulepele,  mis  t\u00fchistas  senised  Saksa  laevastikku  kammitsenud<br \/>piirangud. Inglismaa andis oma n\u00f5usoleku, et Saksamaa  v\u00f5ib  ehitada  endale<br \/>pealveelaevastikku,  mille  tonaaz  oleks  35%  Inglismaa  pealveelaevastiku<br \/>kogutonnaazist, ning allveelaevastiku,  mille  tonaaz  oleks  45%  Inglismaa<br \/>allveelaevastiku kogutonnaazist.<br \/>  Tegelikult oli Saksamaa oma uut laialdast  laevaehitusprogrammi  alustanud<br \/>juba enne merev\u00e4ekokkuleppe s\u00f5lmimist. Allveelaevu  hakati  ehitama  ilmselt<br \/>juba 1934. Aastal, sest esimene  neist  sai  valmis  vaid  11  p\u00e4eva  p\u00e4rast<br \/>merev\u00e4ekokkuleppe s\u00f5lmimist \u2013 29. juunil 1935.<br \/>   Londoni  lepe  andis  Saksamaale  \u00f5iguse   ehitada   kaks   35000-tonnise<br \/>veev\u00e4ljasurvega lahingulaeva. Uute lahingulaevade ehitamisega  tehti  algust<br \/>1936. aastal ja need  olid juba t\u00f5sised laevad, mis said endale kaheksa 381-<br \/>mm  peakaliibrisuurt\u00fckki.  Vettelaskmisel  \u201dBismarck\u201d  ja  \u201dTirpitz\u201d  nimeks<br \/>saanud laevad olid s\u00f5ja algul veel ehitamisel  ja  valmis  said  need  alles<br \/>vastavalt 1940. ja 1941. aastal. Ja  muidugi  pole  ime,  et  needki  laevad<br \/>osutusid lubatuist veidi kopsakamaiks \u2013 \u201dBismarcki\u201d t\u00e4isveev\u00e4ljasurveks  sai<br \/>ligi 51000 ja \u201dTirpitzil\u201d koguni ligi 53000 tonni.<br \/>   Londoni  lepe   lubas   Saksamaal   ehitada   veel   viis   10000-tonnise<br \/>veev\u00e4ljasurvega raskerislejat. Ja aastail 1935-1937 alustatigi viie  risleja<br \/>ehitamist, mis  vettelaskmise  j\u00e4rjekorras  said  nimeks  \u201dAdmiral  Hipper\u201d,<br \/>\u201dBl\u00fccher\u201d, \u201dPrinz Eugen\u201d, \u201dSeydlitz\u201d  ja  \u201dL\u00fctzow\u201d.  Relvastatud  olid  need<br \/>k\u00fcll  Washingtoni  konverentsi  otsusele  vastavalt,  kuid  kippusid   j\u00e4lle<br \/>lubatust suuremad tulema \u2013 t\u00e4isveev\u00e4ljasurvega 18200-18400  tonni.  Aga  see<br \/>selgus muidugi alles p\u00e4rast s\u00f5da- nagu  teistegi  suurte  Saksa  s\u00f5jalaevade<br \/>puhul.<br \/>  S\u00f5ja alguseks sai valmis ainult  \u00fcks  raskeristleja  \u2013  \u201dAdmiral  Hipper\u201d.<br \/>\u201dBl\u00fccher\u201d sai lahingukorda 20. septembril 1939 ja \u201dPrinz Eugen\u201d 1.  augustil<br \/>1940. \u201dL\u00fctzow\u201d m\u00fc\u00fcdi 1940. aastal suures  s\u00f5prustuhinas  N\u00f5ukogude  Liidule,<br \/>kus kandis esialgu  \u201dPetropavlovski\u201d, aastail  1944  \u2013  1953  aga  \u201dTallina\u201d<br \/>nime. Ristleja oli Saksamaalt \u00e4ra toodud ilma turbiinideta ja  vaid  osalise<br \/>relvastusega  ja  nii  ta  j\u00e4igi,  sisuliselt   sai   teda   kasutada   vaid<br \/>ujuvpatareina. Seeria viiendast laevast \u2013 \u201dSeydlitzist\u201d  \u00fcritasid  sakslased<br \/>s\u00f5ja jooksul ehitada lennukikandjat, kuid see t\u00f6\u00f6 j\u00e4i l\u00f5petamata.<br \/>  Allveelaevu j\u00f5uti Saksamaal s\u00f5ja alguseks valmis ehitada 57. Neist 30  oli<br \/>v\u00e4ikesi (l\u00e4hitegevusallveelaevu),  18  keskmist  allveelaevu  ning  9  suurt<br \/>ookeaniallveelaeva.<br \/>  Kuni 1935. aastani kandis Saksamaa laevastik nimetust Reichsmarine,  sealt<br \/>alates  Kriegsmarine.  Laevastiku  juhataja  oli   s\u00f5ja   algul   63-aastane<br \/>suuradmiral Erich Raeder.<br \/><br \/><br \/><br \/>                             Inglismaa laevastik<br \/><br \/><br \/>  P\u00e4rast I maailmaas\u00f5ja l\u00f5ppu  oli  Inglismaal  tohutu  s\u00f5jalaevastik,  kuhu<br \/>1919. Aasta 1. Jaanuari seisuga kuulus 33 lahingulaeva, 9  lahinguristlejat,<br \/>21 soomuslaeva, 114 ristlejat, 514  h\u00e4vitajat,  155  allveelaeva  ning  juba<br \/>isegi 3 lennukikandjat.<br \/>  Kui saabus rahuaeg, osutus suur osa neist  laevadest  tarbetuks  ja  nende<br \/>\u00fclalpidamine (ka konserveerituina) riigieelarvele  koormavaks.  Pealegi  oli<br \/>suur osa laevu vananenud, eelk\u00f5ige soomuslaevad ja torpeedopaadid.<br \/>  Juba aastail 1920\u20131921 lammutati kaks lahingulaeva, erilise hoo sai  Briti<br \/>lahingulaevade lammutamine p\u00e4rast Washingtoni konverentsi. Sel  konverentsil<br \/>m\u00e4\u00e4rati, et Inglismaa lahingulaevade ja lahinguristlejate  kogutonnaaZ  v\u00f5ib<br \/>olla 525000, \u00fcle selle m\u00e4\u00e4ra olevad laevad tuli likvideerida. Ja nii  l\u00e4kski<br \/>aastail  1922  \u20131932  lammutamisele  17   Briti   lahingulaeva   ning   kuus<br \/>lahinguristlejat. \u00dcks lahingulaev m\u00fc\u00fcdi T?iilile,  \u00fcks  lahingulaev  uputati<br \/>m\u00e4rklaevana teiste laevade suurt\u00fckitulega  ja  \u00fcks  lahinguristleja  uputati<br \/>lihtsalt   niisama   merre.   Paar   lahingulaeva   sai   abilaevadeks    ja<br \/>tegevlaevastikku j\u00e4eti vaid kaks seeriat  381-mm  suurt\u00fckkidega  relvastatud<br \/>lahingulaevu, kokku k\u00fcmme laeva.<br \/>  Alles j\u00e4eti ka kaks 381-mm  suurt\u00fckkidega  relvastatud  lahingurislejat  \u2013<br \/>\u201dRenown\u201d ja \u201dRepulse\u201d.<br \/>  Uute  laevade  poolest  t\u00e4ienes  Briti  laevastik  kahe  s\u00f5ja  vahel  kahe<br \/>lahingulaeva ja \u00fche  lahinguristleja  v\u00f5rra.  1916.  Aastal  alustati  nelja<br \/>lahinguristleja ehitamist, kuid samal  aastal  toimunud  J\u00fc\u00fcti  merelahingus<br \/>hukkus  kolm  Briti  lahinguristlejat.   Oli   ilmne,   et   seni   ehitatud<br \/>lahinguristlejate  kaitsekonstrktsioon  on  p\u00f5hjalikult  puudulik.   Esialgu<br \/>ehitati siiski k\u00f5iki nelja alustatud lahinguristlejat inertsist edasi,  kuid<br \/>l\u00f5petati siis 1918. Aastal kolme laeva edasiehitamine. Valmis sai  vaid  \u00fcks<br \/>- \u201dHood\u201d, millele pandi  esialgse  projektiga  v\u00f5rreldes  peale  t\u00e4iendavalt<br \/>5100 tonni soomust. 1920. Aastal  laevastikule  \u00fcle  antud  \u201dHood\u201d  oli  oma<br \/>44600-tonnise  veev\u00e4ljasurvega   ning  263-meetrise  pikkusega  j\u00e4rgneva  20<br \/>aasta jooksul maailma suurim s\u00f5jalaev.<br \/>  1922. aastal alustati Inglismaal  kahe  uue  lahingulaeva  ehitamist,  mis<br \/>said valmis 1927. Need \u2013 \u201dNelson\u201d  ja  \u201dRodney\u201d  \u2013  olid  Briti  laevastikus<br \/>ainukesed  lahingulaevad,  mis  olid  relvastatud   16-tolliste   \u2013   406-mm<br \/>suurt\u00fckkidega.  K\u00f5ik  \u00fcheksa  peakaliibrisuurt\u00fckki  paiknesid  neil   kolmes<br \/>v\u00f6\u00f6ritekil l\u00e4hestikku asuvas soomustornis. Kuid nende laevade puuduseks  oli<br \/>n\u00f5rk j\u00f5useade  \u2013  vaid  45000-hobuj\u00f5ulise  v\u00f5imsusega  auruturbiinid  andsid<br \/>neile kiiruseks 23 s\u00f5lme. Tulevaste Saksa lahingulaevadega ei  olnuks  neist<br \/>v\u00f5iduajajaid. Kuid arvestagem, et  see  oli  aeg,  kus  inglased  olid  veel<br \/>kindlad, et mingeid Saksa lahingulaevu ei saagi olema.<br \/>  1937. aastal pandi Inglismaal kiilud  maha  viiele  uuele  lahingulaevale,<br \/>mille nimedeks p\u00e4rast valmistamist said \u201dKing Georg V\u201d, \u201dPrince  of  Wales\u201d,<br \/>\u201dDuke of York\u201d, \u201dAnson\u201d  ja  \u201dHowe\u201d.  Millegip\u00e4rast  relvastati  need  muidu<br \/>korralike    kaitsekonstruktsioonidega    laevad    356-mm    suurt\u00fckkidega,<br \/>v\u00e4iksematega kui k\u00f5igil eelmainituil. K\u00f5ik selle seeria  lahingulaevad  said<br \/>valmis juba s\u00f5ja ajal, aastail 1940 \u2013 1942.<br \/>  Lennukkikandjaid oli Briti laevastikus II maailmas\u00f5ja algul seitse \u2013  \u201dArk<br \/>Royal\u201d, \u201dArgus\u201d, \u201dCourageous\u201d, \u201dEagle\u201d, \u201dFurious\u201d, \u201dGlorious\u201d  ja  \u201dHermes\u201d.<br \/>Neist ainult \u00fcks \u2013 \u201dArk Royal\u201d \u2013 oli uus, 1938. Aastal valmis  saanud  laev,<br \/>\u00fclej\u00e4\u00e4nuist oli noorim 1924.  Aastal  valminud  \u201dHermes\u201d,  mis  oli  \u00fchtlasi<br \/>esimene  spetsiaalselt  lennukikandjaks  ehitatud  laev  Briti  laevastikus.<br \/>\u00dclej\u00e4\u00e4nud viis laeva olid I maailmas\u00f5ja aegsed  \u00fcmberehitatud  laevad.  S\u00f5ja<br \/>algul   oli   ehitamisel   veel   neli   lennikikandjat   \u2013   \u201dIllustrious\u201d,<br \/>\u201dFormidable\u201d, \u201dVictorious\u201d ja \u201dIndomitable\u201d.  Neist  kahe  esimese  korpused<br \/>olid juba vette lastud.<br \/>  Ristlejaid oli Briti laevastikus I maailmas\u00f5ja l\u00f5pul  tohutu  arv  \u2013  114.<br \/>Kahe s\u00f5ja  vahel  \u00fcle  saja  neist  lammutati,  muudetati  abilaevadeks  v\u00f5i<br \/>ujuvkasarmuiks. II maailmas\u00f5jast v\u00f5ttis osa  vaid  k\u00fcmmekond  I  maailmas\u00f5ja<br \/>l\u00f5puaastail ehitatud kergeristlejat.<br \/>   II  maailmas\u00f5tta  astus  Inglismaa   64   ristlejaga.   Neist   17   oild<br \/>raskeristlejad, mis jagunesid kolme t\u00fc\u00fcpi. Kaks otse  p\u00e4rast  I  maailmas\u00f5da<br \/>ehitatud laeva \u2013 \u201dFrobisher\u201d ja \u201dHawkins\u201d \u2013  olid  relvastatud  vanamoeliste<br \/>kaitsekilpidega varustatud 191-mm suurt\u00fckkidega, mis asusid  iga\u00fcks  omaette<br \/>p\u00f6\u00f6rdalusel. Alates 1928. Aastast hakkas  Briti  laevastikku  j\u00f5udma  203-mm<br \/>suurt\u00fckkidega  relvastatud  ristlejaid,  mille  suurt\u00fckid  olid   paarikaupa<br \/>soomustornides. Kaks ristlejat \u2013 \u201dExeter\u201d ja \u201dYork\u201d \u2013 olid relvastatud  kuue<br \/>203-mm  suurt\u00fckidega,  kolmteist  \u201dCountry\u201d-klassi  ristlejat  aga   kaheksa<br \/>samakaliibrilisega. Muide \u201dCountry\u201d-nimelist ristlejat ei  olnud  tegelikult<br \/>olemas, see s\u00f5na t\u00e4hendab  inglise  keeles  krahvkonda  ja  sellesse  klassi<br \/>kuulus k\u00fcmme Inglismaa krahvkondade nimelist ristlejat:  \u201dKent\u201d,  \u201dNorfolk\u201d,<br \/>\u201dSuffolk\u201d , \u201dBerwick\u201d jne.<br \/>  Kergeristlejaid oli II maailmas\u00f5ja alguseks Briti  laevastikus  47.  Neist<br \/>25 olid  vanamoelised,  aastail  1917  \u2013  1926  ehitatud  laevad,  mis  olid<br \/>relvastatud \u00fcksikult asetsevate, kaitsekilpidega varustatud 102-,  127-  v\u00f5i<br \/>152-mm suurt\u00fckkidega. 22 laeva olid aga moodsad, soomustornides asuvate 152-<br \/>mm suurt\u00fckkidega  relvastatud  ristlejad,  mis  hakkaid  laevastikku  ilmuma<br \/>alates 1933. Aastast.<br \/>  Inglismaa laevastik koosnes mitmeist laevastikukoondistest, mis  paiknesid<br \/>\u00fcle kogu maailma. Suurim laevastikukoondis oli Inglismaa  koduvetes  baeeruv<br \/>Home Fleet, mida juhatas admiral Charles M. Forbes.<br \/><br \/><br \/><br \/>                     Saksa lahingulaevade ookeaniretked<br \/><br \/><br \/><br \/>22. jaanuaril 1941 l\u00e4ksid Kielilst merele  Saksa  lahingulaevad  \u201dGneisenau\u201d<br \/>merekapten Faini juhatusel  ja  \u201dScharnhorst\u201d  merekapten  Hoffmani  komando<br \/>all. Lahingulaevade paari \u00fcldjuht oli seekord viitseadmiral G\u00fcnter  L\u00fcljens.<br \/>Algas operatsioon \u201dBerlin\u201d \u2013 \u201dGneisenau\u201d ja \u201dScharnhorsti\u201d kahekuuline  retk<br \/>m\u00f6\u00f6da Atlandi ookeani Briti saari varustavate laevade h\u00e4vitamiseks.<br \/>  P\u00f5hjamerele j\u00f5udnud, s\u00f5ideti esialgu  piki  Norra  rannikut  p\u00f5hja  poole,<br \/>seej\u00e4rel  aga  p\u00f6\u00f6rduti  j\u00e4rsult  edelase,  et  piki  Islandi  l\u00f5unar\u00e4nnikut<br \/>Gr\u00f6\u00f6nimaa  vetese  j\u00f5uda.  Kuid  Islandi  l\u00f5unatipu  l\u00e4hedal  satuti   Briti<br \/>valveristlejale  \u201dNaiad\u201d  ja  p\u00f6\u00f6rduti  tagasi.  Muidugi  ei  olnud   133-mm<br \/>suurt\u00fckkidega   relvastatud   kergeristleja   mingiks   takistuseks   280-mm<br \/>suurt\u00fckkidega  relvastatud  lahingulaevadele,  asi  oli  muus  \u2013   sakslased<br \/>tahtsid  avaookeanile   j\u00f5uda   m\u00e4rkamatult.   Sakslased   avastasid   Briti<br \/>valveristleja raadiolokaatoriga ja lootsid, et see  neid  veel  m\u00e4rganud  ei<br \/>ole.  \u201dNaiadilt\u201d  aga  m\u00e4rgati  tulijaid  siiski  ja  teatati  sellest   oma<br \/>laevastikujuhatusele.  Inglise  laevastik  alustaski  ettevalmistusi   Saksa<br \/>lahingulaevade  jahtimiseks,  kuid  kuna  \u201dNaiad\u201d  kaotas  m\u00e4rgatud   laevad<br \/>silmist, l\u00f5petati selleks korraks ka jahiettevalmistused.<br \/>  \u201dGneisenau\u201d ja \u201dScharnhorst\u201d aga s\u00f5itsid sel ajal  tuhantkond  kilomeetrit<br \/>tuldud teed tagasi ja j\u00f5udnud Norra mere keskele, p\u00f6\u00f6rdusid p\u00f5hjakursile.<br \/>  Greenwich\u2019i merediaani  l\u00e4hedal  s\u00f5ideti  \u00fcle  p\u00f5hja  polaarjoone  ja  Jan<br \/>Mayeni saart l\u00e4\u00e4nde  j\u00e4ttes  liiguti  J\u00e4\u00e4merele,  kuni  j\u00e4\u00e4pirini  umbes  74<br \/>p\u00f5hjalaiusel. Sealt edasi liiguti piki j\u00e4\u00e4piri  l\u00e4\u00e4nde,  seej\u00e4rel  aga  piki<br \/>Gr\u00f6nimaa rannikut edelase.<br \/>  5. veebruaril j\u00f5uti Gr\u00f6\u00f6nimaa l\u00f5natipu juurde, kust  p\u00f6\u00f6rduti  kagusse  ja<br \/>j\u00f5uti kolm p\u00e4eva hiljem Kanada \u2013 Inglilsma  laevateele.  Ja  seal  n\u00e4is,  et<br \/>tuligi vastu t\u00f5eline saak \u2013 Halifaxist v\u00e4ljunud konvoi HX  106.  \u201dGneisenau\u201d<br \/>ja \u201dScharnhorst\u201d lahknesid, et r\u00fcnnata  konvoid  nii  p\u00f5hjast  kui  l\u00f5unast.<br \/>Kuid siis j\u00e4rsku selgus, et konvoiga on kaasas  vana,  1  maailmas\u00f5ja  aegne<br \/>lahingulaev \u201dRemilles\u201d. Admiral L\u00fctjens oli aga Saksa laevastiku  juhatajalt<br \/>admiral   Raederilt   saanud   kategootilise   instruktsiooni,   et   381-mm<br \/>suurt\u00fckkidega relvastatud lahingulaevade ja lahinguristlejatega ei  tohi  ta<br \/>mingil juhul lahingusse astuda. Ja nii tulgi konvoi HX 106 rahule j\u00e4tta.<br \/>  Admiral  L\u00fctjens  v\u00f5ttis  oma  terashiiglastega  n\u00fc\u00fcd  kursi  loodesse  ja<br \/>j\u00f5udnud uuesti Gr\u00f6\u00f6nimaa l\u00f5unatipu  juurde,  v\u00f5ttis  tanklaevadelt  k\u00fcttust.<br \/>Seejarel s\u00f5tis ta  l\u00f5unase ja p\u00f6\u00f6rdus uuesti Kanada \u2013  Inglisma  laevateele.<br \/>22. veebruari hommikul kohatigi seal kolme kaubalaeva  ja  kahte  tanklaeva,<br \/>mis liikusid ilma s\u00f5jalaevade saateta. Loomulikult lasti k\u00f5ik laevad p\u00f5hja.<br \/>  P\u00e4rast seda likusid \u201dGneisenau\u201d ja \u201dScharnhorst\u201d  edasi  l\u00f5unasse,  v\u00f5tsid<br \/>27.-28. veebruaril vastus\u00f5itnud tanklaevadelt veel kord k\u00fctust ja  p\u00f6\u00f6rdusid<br \/>n\u00fc\u00fcd Aafrika, t\u00e4psemalt Mauretaania rannikule. Seal  kohatigi  uut  konvoid,<br \/>kuid sellel oli kaitseks kaasas Briti lahingulaev \u201dMalaya\u201d.<br \/>  Admiral L\u00fctjens p\u00f6\u00f6ras oma laevad  loodesse.  9.  m\u00e4rtsil  kohati  \u00fcksikut<br \/>Kreeka kaubalaeva \u201cMarathon\u201d ja  l\u00e4hemal  asuv  \u201cScharnhorst\u201d  laskis  selle<br \/>p\u00f5hja.<br \/>   Paar  p\u00e4eva  hiljem  v\u00f5tsid  Saksa  lahingulaevad  kursi  k\u00f5ige   tihedam<br \/>liiklusega Euroopa \u2013 Ameerika laevateele. Ja seal  satugi  t\u00f5siselt  suurele<br \/>saagile \u2013  15.  ja  16.  m\u00e4rtsil  uputati  kokku  16  laeva,  mis  olid  oma<br \/>konvoidest  maha  j\u00e4\u00e4nud  ja   n\u00fc\u00fcd   \u00fcksikult   ja   grupikaupa   sakslaste<br \/>suurt\u00fckitorule ette tossutasid. Korraks n\u00e4hti kaugelt ka Briti  lahingulaeva<br \/>\u201cRodney\u201d, kuid selle  16-tollise  suurt\u00fckkidele  ette  muidugi  ei  tikutud.<br \/>\u201cRodney\u201d 23-s\u00f5lmiline maksimaalkiirus  aga  ei  lasknnud  sel  m\u00f5eldagi  31-<br \/>s\u00f5lmelist kiirust arendavate Saksa lahingulaevade j\u00e4litamisele.<br \/>  17. m\u00e4rtsil sai admiral L\u00fctjens k\u00e4su reid katkestada. Seda  ta  tegigi  ja<br \/>s\u00f5itis 22. m\u00e4rtsil  sisse  Prantsuse  sadamasse  Bresti.  Kahekuulise  reidi<br \/>tulemused oli \u201cGneisenau\u201d ja \u201cScharnhorst\u201d uputanud 22  laeva  kogutonnaziga<br \/>116000 brt. V\u00e4he sellest, neil  \u00f5nnestus  segi  ajada  Kanadast  Inglismaale<br \/>siirduvate  konvoide  graafik,  mis  tekitas  Inglise   majanduse   t\u00f5siseid<br \/>h\u00e4ireid.<br \/><br \/><br \/><br \/>                      \u201dHoodi\u201d ja \u201dBismarcki\u201d hukkumine.<br \/><br \/><br \/><br \/>  Samal ajal kui \u201cGneisenau\u201d ja  \u201cScharnhorst\u201d  m\u00f6\u00f6da  Atlandit  tiirutasid,<br \/>t\u00e4ienes Saksa laevastik uue lahingulaevaga. See oli \u201cBismackiga\u201d sama  t\u00fc\u00fcpi<br \/>\u201cTirpitz\u201d, mis sai lahingukorda 25. veebruaril 1941. Seega  oli  n\u00fc\u00fcd  Saksa<br \/>laevastikul neli moodsat lahingulaeva ja Saksa laevastiku  juhatusel  tekkis<br \/>kange  tahtmine  teha  \u00fcks  t\u00f5sine  reid,  kus  enam   ei   pruugiks   Briti<br \/>lahingulaevade ja lahinguristlejate j\u00e4medate suurt\u00fckkitorude eest  arglikult<br \/>pageda.  V\u00e4rskelt  valminud  \u201cTirpitz\u201d   otsustati   seekord   siiski   veel<br \/>koduvetesse  harjuma  j\u00e4tta  ja  merele  minna   \u201cBismarcki\u201d,   \u201cGneisenau\u201d,<br \/>\u201cScharnhorsti\u201d  ja  ristleja  \u201cPrinz   Eugeniga\u201d.   Staabipaberitel   kandis<br \/>plaaneritud reid nimetust  \u201cRhein\u00fcbung\u201d  \u2013  \u201c\u00d5ppus  Reinil\u201d.  \u201cBismarck\u201d  ja<br \/>\u201cPrinz   Eugen\u201d   pidid   merele   minema   Gotenhafenist   \u201cGneisenau\u201d   ja<br \/>\u201cScharnhorst\u201d Brestist. Kokku pidi saadama alles Atlandil.<br \/>  V\u00e4ljas\u00f5it sellele operatsioonile oli m\u00e4\u00e4ratud 4.  Maile,  seega  saanuksid<br \/>\u201cGneisenau\u201d ja \u201cScharnhorsti\u201d mehed vahepeal  poolteist  kuud  kindlat  maad<br \/>all tunda.<br \/>  Aga plaan paberil ei t\u00e4henda veel seda, et nii l\u00e4hebki.  Nii  ka  seekord.<br \/>6. Aprillil tegi  Inglise  lennuv\u00e4gi  \u00f5hur\u00fcnnaku  Brestis  seisvatele  Saksa<br \/>lahingulaevadele  ja  \u201cGneisenau\u201d  sai  lennukitorpeedo  tabamuse  paremasse<br \/>pardasse just arhtrisuurt\u00fckitorni ette. Lisaks  augule  korpuses  k\u00f5verdusid<br \/>ka kaks s\u00f5uv\u00f5lli ja laev vajas p\u00f5hjalikku, kuudepikkust remonti.<br \/>  23.  aprillil  aga  s\u00f5itis  ristleja  \u201cPrinz  Eugen\u201d  omakorda  t\u00f5en\u00e4olist<br \/>Inglise  p\u00e4ritoluga  magneetmiinile  ja  sai  vigastuse,  mille  parandamine<br \/>v\u00f5ttis aega mitu  n\u00e4dalat.  Sellega  oli  aga  juba  4.  mai,  \u201cRhein\u00fcbungi\u201d<br \/>algusp\u00e4ev m\u00f6\u00f6das.<br \/>  Saksa merev\u00e4e staabis Seekriegsleitung\u2019is  tuli  operatsioon  \u201cRhein\u00fcbung\u201d<br \/>uuesti p\u00f5hjalikult l\u00e4bi vaadata. Lisaks  eespool  nimetatud  \u201cGneisenau\u201d  ja<br \/>\u201cPrinz Eugeni\u201d vigastusele osutus  lahinguv\u00f5imetuks  ka  \u201cScharnhorst\u201d.  Tal<br \/>oli mingi h\u00e4da turbiinides, mis samuti  vajas  mitmekuulist  remonti.  Seega<br \/>oli m\u00e4\u00e4ratud t\u00e4htajal lahingukorras vaid lahingulaev \u201cBismarck\u201d, mis  seisis<br \/>Gotenhafenis. Maikuu esimesel dekaadil pidi korda  saama  ka  Gotenhafenisse<br \/>tulnud  \u201cPrinz  Eugen\u201d.  Need  kaks  laeva,   kaks   korda   v\u00e4hem   esialgu<br \/>planeeritust, j\u00e4idki n\u00fc\u00fcd \u201cRhein\u00fcbungi\u201d  l\u00f6\u00f6gij\u00f5uks.  Peale  \u201cBismarcki\u201d  ja<br \/>\u201cPrinz  Eugeni\u201d  pidid  merele  minema  veel  viis   tanklaeva   ning   kaks<br \/>kuivlastilaeva, et varustada s\u00f5jalaevu avaookeanil.<br \/>   12.  mai   ennel\u00f5unal   ilmus   mereleminekuks   valmistuvaid   s\u00f5jalaevu<br \/>inspikteerima  k\u00f5rge  komisjon,  k\u00f5rgem  v\u00f5imalikest:   Hitler,   laevastiku<br \/>juhataja  admiral  Raeder,  feldmarssal  Wilhelm   Keitel   ja   hulk   muid<br \/>\u00fclit\u00e4htsaid valitsus- ja s\u00f5jav\u00e4ejuhte. Hitler oli laevastiku asjades  v\u00f5hik,<br \/>kuid talle meeldisid suured s\u00f5jalaevad. Ka \u201cBismarcki\u201d ja  \u201cPrinz  Eugeniga\u201d<br \/>j\u00e4i ta rahule ning andis loa neil merele minna.<br \/>  Hiigellaevad s\u00f5itsid Gotenhafenist v\u00e4lja 18. Mail.  Nende  juhatajaks  oli<br \/>j\u00e4llegi m\u00e4\u00e4ratud admiral L\u00fctjens, kes oli oma lipu lasknud  heisata  muidugi<br \/>\u201cBismarckil\u201d.  Vahetult   oli   aga   \u201cBismarcki\u201d   komand\u00f6riks   merekapten<br \/>Lindemann, \u201cPrinz Eugenil\u201d merekapten Brinkmann\u201d.<br \/>  Kaks p\u00e4eva  hiljem  s\u00f5itsid   L\u00fctjensi  laevad  Taani  v\u00e4inade,  kus  neid<br \/>m\u00e4rgati Rootsi ristlejalt \u201cGotland\u201d. Peagil\u00e4ks sellest Londoni  poole  teele<br \/>Stocholmis elava Briti merev\u00e4eataS!ee S!ifreeritud telegramm.  N\u00fc\u00fcd  lasksid<br \/>britlased oma masinav\u00e4rgik\u00e4ima, et Saksa laevade edasisel  liikumisel  silma<br \/>peal hoida. 21. mail keeras admiral  L\u00fctjens  oma  laevadega  sisse  Bergeni<br \/>l\u00e4hedal olevasse Korsfjordenist ja  samal  p\u00e4eval  lendas  sealt  \u00fcle  Briti<br \/>luurelennuk ning pildistas tulijaid.  T\u00e4iendanud  oma  k\u00fctusevaru,  v\u00e4ljusid<br \/>Saksa laevad sama p\u00e4eva hilis\u00f5htul Korsfjordenist ja v\u00f5tsid kursi \u00fcle  Norra<br \/>mere loodesse.<br \/>  Home  Fleet\u2019i  uus  juhataja  admiral  John  Tovey  seisis  sel  ajal  oma<br \/>lipulaeva lahingulaev  \u201cKing  George  V\u201d-ga  Scapa  Flow\u2019s.  Talle  laekunud<br \/>ettekannetest  selgus,  et  Saksa  kaugluurelennukid  \u201cFocke-Wulf  200\u201d   on<br \/>viimastel p\u00e4evadel ilmutanud elavat huvi  nii  Islandi  ja  Gr\u00f6\u00f6nimaa  vahel<br \/>oleva Taani v\u00e4ina kui ka Scapa Flow\u2019 merev\u00e4ebaasi vastu.  Teade  \u201cBismarcki\u201d<br \/>ja \u201cPrinz Eugeni\u201d mereminekust pani need s\u00fcndmused omavahel  sidemesse:  oli<br \/>ilmne,  et  Saksa  laevad  \u00fcritavad  minna  Atlandile,  Scapa   Flow\u2019d   aga<br \/>j\u00e4lgitakse selleks, et silma peal hoida seda \u00fcritust segada  v\u00f5ivatel  Briti<br \/>lahingulaevadel ja lahinguristlejail. Tuletame meelde, et Saksa \u2013 Vene  s\u00f5da<br \/>veel ei k\u00e4inud,  j\u00e4relikult  ei  olnud  ka  Venemaad  varustavaid  konvoisid<br \/>Gr\u00f6\u00f6ni ja Norra merel. P\u00f5hja-Ameerika ja  Euroopa  vahelilsel  P\u00f5hja-Atlandi<br \/>alal oli aga sel  ajal  teel  11  konvoid.  Neist  kuus  olid  tooraine-  ja<br \/>tehnikalistiga teel Ameerikast Inglismaale,  viis  aga  olid  v\u00e4lja  s\u00f5itnud<br \/>Ingllismaalt. Viimastel oli eriti v\u00e4\u00e4rtuslik konvoi, mis vedas  s\u00f5dureid  ja<br \/>s\u00f5jatehnikat L\u00e4his-Itta.<br \/>  Saanud teate, et Saksa laevad on judnud Bergeni l\u00e4hedele,  hakkas  admiral<br \/>Tovey  valmistuma  \u201cBismarcki\u201d  ja  \u201cPrintz  Eugeni\u201d  kinnip\u00fc\u00fcdmiseks.  Juba<br \/>kesk\u00f6\u00f6l vastu 22. Maid s\u00f5itsid Scapa Flow\u2019st Gr\u00f6\u00f6nimaa suunas  viitseadmiral<br \/>Lancelot  Hollandi  juhatusel   teele   lahingulaev   \u201cPrince   of   Wales\u201d,<br \/>lahinguristleja \u201cHood\u201d ja kuus h\u00e4vitajat. 22. Mai \u00f5htul t\u00f5stsid samas  ankru<br \/>ka  admiral  Tovey  peaj\u00f5ud  \u2013  lahingulaev  \u201cKing  George  V\u201d,  lennukandja<br \/>\u201cVictorious\u201d, neli ristlejat ja seitse h\u00e4vitajat. 23. Mail  j\u00e4rgnes  admiral<br \/>Tovey laevadele veel lahinguristleja \u201cRepulse\u201d.<br \/>  23. mail hakkasid hargnema otsustavad s\u00fcndmused  seekordses  meres\u00f5jaloos.<br \/>Inglastel  oli  sel  p\u00e4eval  F\u00e4\u00e4ri  saarte  ja  Islandi  vahel  valves  kolm<br \/>kergeristlejat ning viis traalerit, Islandi ja sellest  loode  poole  j\u00e4\u00e4va,<br \/>Gr\u00f6\u00f6nimaad \u00fcmbritseva j\u00e4\u00e4laama vahel aga kaks raskeristlejat \u2013 \u201cSuffolk\u201d  ja<br \/>\u201cNorfolk\u201d. Kell 19.22 m\u00e4rgatigi \u201cSuffolkilt\u201d piki j\u00e4\u00e4piri kagusse  r\u00fchkivaid<br \/>Saksa laevu. Sakslased \u201cSuffolki\u201d ei m\u00e4rganud,  kuna  see  varjus  kibek\u00e4hku<br \/>udusse. Loomulikult anti  \u201cSuffolkilt\u201d  edasi  raadioteade  oma  avastusest,<br \/>kuid see ei j\u00f5udnud admiral Toveyni. Ei j\u00f5udnud sinna ka  \u201cSuffolkilt\u201d  tund<br \/>aega hiljem antud teade, kui laev udust v\u00e4lja s\u00f5itis,  et  vastase  asukohta<br \/>t\u00e4psustada. Tol ajal olid Taani v\u00e4inas kohtunud Inglise  ja  Saksa  laevadel<br \/>ka raadiolokaatorid, nii et \u00fcksteist sai jalgida ka udus ja pimeduses.<br \/>  \u00dcsna pea sattus Saksa laevadega kokku teinegi Briti ristleja \u2013  \u201cNorfolk\u201d.<br \/>Vahemaa vastaste vahel oli vaid kuus  miili  ja  \u201cBismarckilt\u201d  avati  tuli.<br \/>Need olid selle  mereretke  esimesed  suurt\u00fckilasud.  \u201cNorfolk\u201d  varjas  end<br \/>suitsukattega  ja  kiirustas  t\u00e4isk\u00e4igul  eemale,  tabamusi  ta  ei  saanud.<br \/>Loomulikult andis ka \u201cNorfolk\u201d  oma  kohtumisest  raadioteade  ja  sedapuhku<br \/>j\u00f5udis see ka laevastiku juhataja admiral Toveyni,  kes  oli  oma  laevadega<br \/>1100 kilomeetri kaugusel s\u00fcndmuspaigast.<br \/>  N\u00fc\u00fcd sai Home Fleet\u2019i juhataja hakata juba konkreetselt  plaani  koostama.<br \/>Ta k\u00e4skis kontradmiral Wake-Walkeril, kes k\u00e4sutas raskeristlejaid  \u201cNorfolk\u201d<br \/>ja \u201cSuffolk\u201d, j\u00e4tkata Saksa laevade j\u00e4lgimist, suurt\u00fckilasu distantsile  aga<br \/>mitte minna. Admiral Holland aga v\u00f5is hakata rehkendama, kuhu  kurss  v\u00f5tta,<br \/>et sakslasi kohata. Esialgne  arvestus  n\u00e4itas,  et  \u201cHood\u201d  ja  \u201cPrince  of<br \/>Wales\u201d v\u00f5iksid \u201cBismarckile\u201d ja \u201cPrinz  Eugenile\u201d  suurt\u00fckitule  distantsile<br \/>saada 24. Mail kell 1.40. Admiral Holland otsustas, et lahingus asub ta  nii<br \/>\u201cHoodi\u201d  ja  \u201cPrince  of  Walesiga\u201d  tulistama  \u201cBismarcki\u201d,  j\u00e4ttes  \u201cPrinz<br \/>Eugeni\u201d Wake-Walkeri rislejate hooleks. Nii  oleks  inglastel  m\u00f5lema  Saksa<br \/>laeva suhtes kahekordne suurt\u00fckitule \u00fclekaal.<br \/>  Aga nagu ikka kipub juhtuma heade s\u00f5japlaanidega, ajas ka seekordse  nurja<br \/>juhus,  \u00f5igemini  \u00f5ige  mitu  juhust.   K\u00f5igepealt   kaotasid   Wake-Walkeri<br \/>ristlejad p\u00e4rast kesk\u00f6\u00f6d Saksa laevad oma radarite ekraanidelt. Merel  algas<br \/>tihe  lumesadu  ja  ilmselt  j\u00e4tkus  sellset,  et  tolleagsete   ebakindlate<br \/>raadiolokaatorite t\u00f6\u00f6d  takistada.  Admiral  Holland  aga  arvas,  et  Saksa<br \/>laevad on p\u00f6\u00f6rdunud inglastest lahtirebimiseks tagasikursile, ja p\u00f6\u00f6ras  oma<br \/>laevad seniselt loodekursilt  (mis  teda  otse  Saksa  laevade  peale  oleks<br \/>viinud) p\u00f5hjakursile. Kursimuutuse ajal n\u00e4itas kell 0.17  uuel  p\u00e4eval,  24.<br \/>Mail.<br \/>  S\u00f5itnud tund ja klmveerand p\u00f5hja poole, p\u00f6\u00f6rdus admiral Holland kell  2.00<br \/>\u201cHoodi\u201d ja \u201cPrince of Walesiga\u201d j\u00e4rsult  edelasse,  Saksa  laevade  eelnevat<br \/>m\u00e4rgatud  kursile.  Kaasasolnud  h\u00e4vitajatel  k\u00e4skis  admiral  Holland   aga<br \/>j\u00e4tkata s\u00f5itu p\u00f5hjakursil, sest seni poldud kadunud Saksa laevu avastatud.<br \/>   Kell  2.47  sai  ristleja  \u201cSuffolk\u201d  saksa  laevad  uuesti  oma   radari<br \/>ekraanile. Selgus, et need ei olnud kurssi muutunud, vaid liikusid  endiselt<br \/>paraleelselt j\u00e4\u00e4piiriga edelasse. Admiral Holland k\u00e4skis t\u00f5sta  oma  laevade<br \/>kiiruse  28  s\u00f5lmele  \u2013  Saksa  laevad  osutusid  Briti  lahingulaevast   ja<br \/>lahinguristlejast eespool olevaiks ning  liikusid  peaaegu  paralleelkursil,<br \/>inglastest paark\u00fcmmend miili loode pool.<br \/>  Kell 5.30 saadi admiral Hollandi laevadelt radarikontakt Saksa  laevadega.<br \/>Et sakslastele l\u00e4hemale  s\u00f5ita,  p\u00f6\u00f6ras  Holland  kolm  minutit  hiljem  oma<br \/>laevad 40 paremale.  Ja  juhtus  nii,  et  selle  kursinurga  ja  veel  m\u00f5ne<br \/>\u00e4parduse t\u00f5ttu kadus inglaste esialgu  planeeritud  kahekordne  suurt\u00fckitule<br \/>\u00fclekaal olematusse. Vastaste l\u00e4henemisnurgad olid sellised, et Saksa  laevad<br \/>said inglasi tulistada  k\u00f5igist  suurt\u00fckitornidest,  inglased  sakslasi  aga<br \/>vaid v\u00f6\u00f6ritornidest. Ristlejad \u201cNorfolk\u201d ja  \u201cSuffolk\u201d  olid  j\u00e4\u00e4nud  liialt<br \/>kaugele ega v\u00f5tnudki peatselt algavast lahingust osa.<br \/>  Kell 5.52 tehti m\u00f5lemalt poolt esimesed lasud. Vahemaa vastaste vahel  oli<br \/>sel ajal 24 kilomeetrit,  kuid  see  v\u00e4henes  pidevalt.  Lahingusse  astudes<br \/>s\u00f5itis  \u201cPrinz  Eugen\u201d\u201dBismarckist\u201d  eespool  ja  seet\u00f5ttu   peeti   admiral<br \/>Hollandi lipulaeval \u201cHoodil\u201d eespool s\u00f5itvat  laeva  \u201cBismarckiks\u201d.  Admiral<br \/>Holland k\u00e4skis oma laevadel oletava Saksa lipulaeva pihta tule avada ja  sai<br \/>oma eksitusest aru alles m\u00f5ned sekundid enne esimest kogupauku.  \u201cPrince  of<br \/>Walesil\u201d taibati kohe, et \u201cBismarck\u201d on tagumine  vastaslaev,  ja  vaatamata<br \/>admiral k\u00e4sule  sihiti  oma  torud  t\u00f5elisele  \u201cBismarckile\u201d.  Juba  esimese<br \/>kogupaugu ajal aga kiilus \u201cPrince of Walesil\u201d  \u00fcks  v\u00f6\u00f6risuurt\u00fckk  kinni  ja<br \/>nii v\u00e4henes inglaste poolel lahingus osalevate torude arv veel \u00fche v\u00f5rra.<br \/>  Admiral L\u00fctjens k\u00e4skis m\u00f5lemal oma  laeval  tulistada  inglaste  lipulaeva<br \/>\u201cHoodi\u201d. Teisest v\u00f5i kolmandast sakslaste kogupaugust saigi \u201cHood\u201d  tabamuse<br \/>keskossa, tal puhkes tulekahju \u00f5hut\u00f5rjesuurt\u00fckkide laskemoonakeldri juures.<br \/>   Kell  6.00  p\u00f6\u00f6ras  admiral  Holland  oma  laevad  j\u00e4rsult  vasakule,  et<br \/>suurendada vahemaad sakslasteni. Vahemaa vastaste  vahel  oli  sallks  ajaks<br \/>v\u00e4henenud 13 kilomeetrini ja oli karta, et selliselt  v\u00e4ikeselt  distantsilt<br \/>lastud  soomustl\u00e4bistavad  m\u00fcrsud   l\u00f6\u00f6vad   t\u00f5esti   l\u00e4bi   Briti   laevade<br \/>tekisoomuse. Ja nii oligi. P\u00f6\u00f6rde ajal  sai  \u201cHood\u201d  uue  tabamuse,  seekord<br \/>t\u00f5en\u00e4oliselt ahtrisuurt\u00fckitornide laskemoonakeldrisse. Laevast lendas  taeva<br \/>poole tulesammas, mis muutus  kohe  mustaks  suitsusambaks.  Paari  minutiga<br \/>kadus \u201cHood\u201d veepinnalt ja \u201cHoodi\u201d kiiluvees  s\u00f5itnud  \u201cPrince  of  Walesil\u201d<br \/>tuli kurssi muuta, et uppuvale vrakile mitte otsa s\u00f5ita.<br \/>  Sakslased koondasid n\u00fc\u00fcd oma suurt\u00fckitule \u201cPrince of Walesile\u201d ja see  sai<br \/>l\u00fchikese aja jooksul kaheksa tabamust. \u00dcks m\u00fcrsk l\u00f5hkes otse sillal,  ni  et<br \/>k\u00f5ik, kes seal olid, said surma v\u00f5i haavata. Imekombel j\u00e4i  t\u00e4iesti  terveks<br \/>vaid laeva komand\u00f6r kommodoor Leach. Lisaks sellele muutus  mingi  tehnilise<br \/>rikke   t\u00f5ttu   liikumisv\u00f5imetuks   \u201cPrince   of    Walesi\u201d    neljatoruline<br \/>v\u00f6\u00f6risuurt\u00fckitorn.  Sellises  olukorras  pidas  kommodoor   Leach   paremaks<br \/>lahinguv\u00e4ljalt  eemalduda.   Nii   arvas   ka   ristlejal   \u201cNorfolk\u201d   asuv<br \/>kontradmiral Wake-Walker, kes oli n\u00fc\u00fcd  j\u00e4\u00e4nud  Briti  s\u00f5jalaevade  vanemaks<br \/>komand\u00f6riks. Sest  admiral  Lancelot  Holland  oli  kadunud  merep\u00f5hja  koos<br \/>\u201cHoodiga\u201d   nii   nagu   ka   viimase   umbes    1400-liikmeline    meeskond<br \/>(meres\u00f5jakirjanduses kohtab  mitmeid  erinevaid  arve).  \u201cHoodilt\u201d  p\u00e4\u00e4steti<br \/>vaid kolm meest \u2013 madrus Tilburn, signalist Briggs ja meres\u00f5jakooli  kursant<br \/>Dundas. Ka \u201cHoodi\u201d komand\u00f6r kommodoor R. Kerr oli oma laevaga kaasa l\u00e4inud.<br \/>  Briti laevastiku \u00fche tuntuima laeva hukkumine sundis  Briti  Admiraliteeti<br \/>koondama k\u00f5iki k\u00e4ep\u00e4rast olevaid  j\u00f5ude  \u201cBismarcki\u201d  h\u00e4vitamiseks.  Admiral<br \/>Wake-Walker sai k\u00e4su \u201cBismarcki\u201d mitte  radariekraanidelt  kaotada,  admiral<br \/>Tovey  v\u00f5ttis  oma  laevadega  suuna   \u201cBismarcki\u201d   edasiliikumisteele   ja<br \/>sinnasamasse  suundus veel hulk  suuri  s\u00f5jalaevu.  Lahingulaev  \u201cRamilles\u201d,<br \/>mis saatis konvoid Halifaxi, sai  k\u00e4su  oma  konvoid  maha  j\u00e4tta  ja  tulla<br \/>\u201cBismarcki\u201d jahtima, lahingulaev \u201cRevenge\u201d  sai  aga  k\u00e4su  Halifaxi  merele<br \/>s\u00f5ita. Giblartari s\u00f5itis ookeanile nn. Laevastikukoondis  H,  kuhu  kuulusid<br \/>lahinguristleja  \u201cRenown\u201d,  lennukandja   \u201cArk   Royal\u201d   ja   kergeristleja<br \/>\u201cSheffield\u201d. Lahingulaev \u201cRodney\u201d, mis asus Iirimaa ja Gr\u00f6\u00f6nimaa vahel,  sai<br \/>k\u00e4su v\u00f5tta kurss edelasse. Ookeanil s\u00f5elus ka ristlejaid ja h\u00e4vitajaid  ning<br \/>Briti Admiraliteedi kavandavast klaperjahist \u201cBismarckile\u201d v\u00f5ttis  \u00fchtekokku<br \/>osa 5 lahingulaeva, 2 lahinguristlejat, 2 lennukikandjat,  12  ristlejat  ja<br \/>paark\u00fcmmend h\u00e4vitajat.<br \/>  \u201cBismarck\u201d oli lahingus saanud 2\u20133 tabamust 356-mm m\u00fcrskudega,  neist  \u00fche<br \/>v\u00f6\u00f6ris olevasse k\u00fctusetanki. See  hakkas  tugevasti  lekkima,  j\u00e4ttes  Saksa<br \/>lahingulaeva  kiiluvette  selgesti  n\u00e4htava  \u00f5lij\u00e4lje.  \u00dchtlasi  v\u00e4henes  ka<br \/>\u201cBismarcki\u201d v\u00f5imalik s\u00f5idukaugus.  Seet\u00f5ttu  otsustas  admiral  L\u00fctjens,  et<br \/>avaookeanile liitlaste laevu jahtima enam ei p\u00fcrgita,  vaid  v\u00f5etakse  kurss<br \/>Prantsusmaa rannikule St-Nazaire\u2019i sadamasse. Sama  p\u00e4eva  \u00f5htul  kell  kuus<br \/>s\u00f5itsid \u201cBismarck\u201d ja \u201cPrinz Eugen\u201d  lahku.  Seda  selleks,  et  \u201cBismarcki\u201d<br \/>reetlik \u00f5lij\u00e4lg j\u00e4litajaid v\u00e4hemalt \u201cPrinz Eugeni\u201d kannule ei  juhataks.  Et<br \/>sakslasi  vahetult  j\u00e4litavad  admiral  Wake-Walkeri  ristlejad  ei  m\u00e4rkaks<br \/>\u201cPrinzEugeni\u201d kadumist, p\u00f6\u00f6ras admiral L\u00fctjens \u201cBismarcki\u201d j\u00e4litajale  vastu<br \/>ja astus nendega tulevahetusse. Kumbki pool tabamusi  ei  saanud,  k\u00fcll  aga<br \/>saavutas  L\u00fctjens  oma  eesm\u00e4rgi  \u2013  \u201cPrinz   Eugen\u201d   kaduski   m\u00e4rkamatult<br \/>silmapiiri taha.<br \/>   24.  mail  pealel\u00f5unal   andis   admiral   Tovey   k\u00e4su   lennukikandjale<br \/>\u201cVictorious\u201d  s\u00f5ita  koos  nelja  ristlejaga  100  miili   kaugusele   Saksa<br \/>laevadest  ja  r\u00fcnnata  \u201cBismarcki\u201d  torpeedolennukitega.  See  laevadegrupp<br \/>kontradmiral Curteisi juhatusel lisaks kiirus ja kell 22, kui  \u201cBismarckini\u201d<br \/>oli  j\u00e4\u00e4nud  veel  120  miili,  t\u00f5usid  lennukid  \u00f5hku.  Teele  l\u00e4ks  \u00fcheksa<br \/>torpeedolennukit \u201cSwodfish\u201d ja kuus lennukit \u201cFulmar\u201d.  Viimastel  ei  olnud<br \/>torpeedosid, need pidid tegutsema luurelennukitena.  Vaatamata  \u00f6\u00f6pimedusele<br \/>ja vihmapilvedele, leitigi \u201cBismarck\u201d ja p\u00e4rast kesk\u00f6\u00f6d  saadi  temasse  \u00fcks<br \/>torpeedotabamus, mis,  t\u00f5si  k\u00fcll,  eriti  rasket  vigastust  ei  tekitanud.<br \/>Pilkases  \u00f6\u00f6s  lendavad  \u201cSwordfishid\u201d  leidsid  \u201cVictoriousi\u201d  raadiomajaka<br \/>j\u00e4rgi oma emalaeva ja maandusid \u00f5nnelikult; kadunuks j\u00e4i kaks \u201cFulmarit\u201d.<br \/>  Alanud 25. mail kell 1.00 oli \u201cBismarckil\u201d  veel  \u00fcks  l\u00fchike  tulevahetus<br \/>Wake-Walkeri  ristlejapaariga.  Sakslastel  \u00f5nnestus   j\u00e4litajad   kaugemale<br \/>peletada   ja   kell   3.06   kaotasid   need    j\u00e4lle    \u201cBismarcki\u201d    oma<br \/>radariekraanidelt.<br \/>  Briti kaugluurelennukid, lennukandjatel baseeruvad  lennukid  ning  laevad<br \/>otsisid \u201cBismarcki\u201d  meeleheitlikult.  See  aga  suundus  esialgu  Hispaania<br \/>ranniku suunas, et olla v\u00f5imalikult kaua v\u00e4ljas  Briti  saartel  baseeruvate<br \/>luure- ja pommilennukiite tegevusraadiusest. 25. mail hommikul  kella  10.30<br \/>paiku m\u00f6\u00f6dus \u201cBismarck\u201d admiral Tovey laevadegruppi ahtri tagant  umbes  100<br \/>miili  kauguselt.  Veerand  tundi  hiljem  sai   admiral   Tovey   Londonist<br \/>Admiraliteedist  raadioteate,  et  Briti  raadioluure   on   kinni   p\u00fc\u00fcdnud<br \/>\u201cBbismarckilt\u201d saadetud raadiotelegrammi ning selle j\u00e4rgi v\u00e4lja peilinud  ta<br \/>asukoha. See  n\u00e4itavat,  et  \u201cBismarck\u201d  on  ilmselt  asunud  suure  kaarega<br \/>tagasiteele, v\u00f5ttes suunas F\u00e4\u00e4ri saarte ja Islandi  vahele.  Muidugi  keeras<br \/>admiral Tovey n\u00fc\u00fcd ka oma laevadel otsa \u00fcmber ja kiirustas  teatatud  suunas<br \/>teele. Sinnapoole p\u00f6\u00f6rasid oma ninad  j\u00e4rgnevail  tundidel  mitmed  teisedki<br \/>laevadegruppid.<br \/>  Tegelikult oli aga Admiraliteedist  saadud  teade  vale  \u2013  kohalesaadetud<br \/>lennukid ei  avastanud  v\u00e4ljapeilitud  ega  selle  l\u00e4hikonnas  \u201cBismarckist\u201d<br \/>j\u00e4lgegi. J\u00e4llegi j\u00e4i vaid \u00fcle oletada, kuhu siis \u201cBismarck\u201d ikkagi kursi  on<br \/>v\u00f5tnud. Suurem osa Admiraliteedi \u201chelgeid p\u00e4id\u201d  kaldus  n\u00fc\u00fcd  p\u00e4rast  pikka<br \/>anal\u00fc\u00fcsi arvama, et k\u00fcllap on \u201cBismarck\u201d teel Prantsusmaa rannikule,  sinna,<br \/>kus \u201cGneisenau\u201d ja \u201cScharnhorst\u201d teda juba ees ootavad. Ja  25.  mail  \u00f5htul<br \/>kell kuus said ookeanil olevad Briti  laevad  uue  instruktsiooni  \u2013  otsida<br \/>\u201cBismarcki\u201d Bresti sadamasse viivalt laevateelt. Sellele suunale p\u00f6\u00f6rdus  ka<br \/>Home Fleet\u2019i juhhataja admiral Tovey oma  lipulaevaga,  kuid  selleks  ajaks<br \/>oli ta \u201cBismarckist\u201d 150 miili tahapoole j\u00e4\u00e4nud. Muidugi ei teadnud  admiral<br \/>Tovey ise sellest.<br \/>  \u201cBismarcki\u201d avastasid inglased uuesti alles 26. mai hommikul  kell  10.30.<br \/>\u201cBismarcki\u201d leidis luurevesilennuk \u201cCatalina\u201d.  Saksa  lahingulaevalt  avati<br \/>selle  suunas  tihe  \u00f5hut\u00f5rjetuli,   kuid   vigastatud   lennukilt   saadeti<br \/>radiogramm laeva koordinaatidega ja kursiga.<br \/>  Osutus,  et  koondis  H,  kuhu  peale  lennukandja  \u201cArk  Royal\u201d  kuulusid<br \/>m\u00e4letatavasti veel lahingurisleja  \u201cRenown\u201d  ja  kergeristleja  \u201cSheffield\u201d,<br \/>oli vaid 70 miili  \u201cBismarckist\u201d  ida  pool.  Lahinguristleja  \u201cRenown\u201d  oli<br \/>relvastatud kuue  381-mm  suurt\u00fckiga  \u201cBismarcki\u201d  kaheksa  samakaliibrilise<br \/>vastu, soomuskate  oli  aga  \u201cRenownil\u201d  \u201cBismarcki\u201d  omast  kindlalt  \u00f5hem.<br \/>Seet\u00f5ttu  ei  usaldatud   \u201cRenowni\u201d   \u201cBismarckiga\u201d   kahev\u00f5itlusse   saata.<br \/>\u201cBismarcki\u201d l\u00e4hedale saadeti hoopis risleja \u201cSheffield\u201d, et see  \u201cBismarcki\u201d<br \/>man\u00f6\u00f6vreid oma raadolokaatoriga j\u00e4lgiks.<br \/>  Kella 14 paiku startisid lennukikandjalt \u201cArk Royal\u201d  14  torpeedolennukit<br \/>ja  v\u00f5tsid  suuna  \u201cBismarckile\u201d.  Lahingupalavikus  aga  satuti   rislejale<br \/>\u201cSheffield\u201d ja lasti oma torpeedod selle  peale  v\u00e4lja.  \u201cSheffieldi\u201d  mehed<br \/>p\u00e4\u00e4sesid siiski vaid paraja ehmatusega.<br \/>  Sama p\u00e4eva \u00f5htul kell kuus sai lahingulaev \u201cRodney\u201d  kokku  admiral  Tovey<br \/>lipulaeva \u201cKing Georg V\u201d-ga. \u201cBismarckist\u201d asuti kirdes ja  veidi  tagapool.<br \/>L\u00e4heduses olid teatavasti  veel  lahingurisleja  \u201cRenown\u201d  ja  lennukikandja<br \/>\u201cArk Royal\u201d ning need neli laeva olidki k\u00f5ik need suured  Briti  s\u00f5jalaevad,<br \/>mida \u201cBismarcki\u201d-vastase l\u00f6\u00f6gij\u00f5una v\u00f5is arvestada. Sest  kolm  suurt  laeva<br \/>olid k\u00fctusepuuduse \u00e4hvardusel jahi  l\u00f5petanud  \u2013  lahinguristleja  \u201cRepulse\u201d<br \/>oli juba 25. mai l\u00f5una paiku suundunud  Islandile,  lahingulaev  \u201cPrince  of<br \/>Wales\u201d oli sama p\u00e4eva pealel\u00f5unast  ja  lennukikandja  \u201cVictorius\u201d  26.  mai<br \/>l\u00f5unast v\u00f5tnud kursi sinnasamase. Lahingulaev \u201cRamilles\u201d ja  \u201cRevenge\u201d  olid<br \/>aga sadu miili  \u201cBismarkist\u201d  ning  Tovey  laevadest  l\u00e4\u00e4ne  pool  ja  nende<br \/>kohalej\u00f5udmisega lahingusse ei saanud  arvestada.  \u201cBismarcki\u201d  kaugus  tema<br \/>t\u00f5en\u00e4olisest s\u00f5idusihist Brestist oli aga selline, et ilmselt juba  j\u00e4rgmise<br \/>p\u00e4eva, 27. mai \u00f5htuks olnuks ta kohal.<br \/>  Arvestanud k\u00f5iki  neid  asjaolusid,  tuli  admiral  Tovey  pessimistlikule<br \/>j\u00e4reldusele, et kui eeloleval \u00f6\u00f6l ei \u00f5nnestu \u201cBismarcki\u201d  kiirust  v\u00e4heneda,<br \/>siis j\u00e4rgmisel ei ole teda enam m\u00f5tet lahingulaevadega j\u00e4litada  \u2013  niikuini<br \/>l\u00e4heb \u201cBismarck\u201d eest \u00e4ra!<br \/>  Seep\u00e4rast tegid 26. Mail \u00a8htul kella 20.47 ja  21.15  vahel  \u201cArc  Royali\u201d<br \/>torpeedolennukid uue r\u00fcnnaku \u201cBismarcki\u201d vastu ja seekord oli see  edukas  \u2013<br \/>13 vettelastud torpeedost tabasid kaks  m\u00e4rki.  \u00dcks  torpeedo  p\u00f5rkas  vastu<br \/>pardasoomust ega teinud laevale erilist viga,  teine  aga  sattus  ahtrisse,<br \/>kus vigastas s\u00f5ukruvisid ja roole. \u201cBismarcki\u201d saatus oli  otsustatud  \u2013  ta<br \/>kiirus langes ja man\u00f6\u00f6verdusv\u00f5ime v\u00e4henes.<br \/>  Vaevalt sai torpeedolennukite r\u00fcnnak  l\u00f5petada,  kui  p\u00e4rast  22.30  algas<br \/>viie h\u00e4vitaja torpeedor\u00fcnnak \u201cBismarckile\u201d. See oli  4.  H\u00e4vitajale  flotill<br \/>kommodoor  Viana  juhatusel,  kuhu  kuulusid  Briti   h\u00e4vitajad   \u201cCossack\u201d,<br \/>\u201cMaori\u201d, \u201cSikh\u201d ja  \u201cZulu\u201d  ning  inglaste  poolt  Poola  eksiillaevastikule<br \/>antud  \u201cPiorun\u201d.  Polteist  tundi  kestnud  torpeedor\u00fcnnaku  tulemusel   sai<br \/>\u201cBismarck\u201d t\u00f5en\u00e4oliselt kaks  torpeedotabamust,  mis  veelgi  v\u00e4hendasid  ta<br \/>lahinguv\u00f5imet.<br \/>  27. mai hommikul  liikus  \u201cBismarck\u201d  veel  vaid  vaevaliselt  8-s\u00f5lmelise<br \/>kiirusega. N\u00fc\u00fcd \u00f5nnestus admiral Toveyl talle lahingulaevadega  \u201cKing  Georg<br \/>V\u201d ja \u201cRodney\u201d l\u00e4hedale  s\u00f5ita.  Kell  8.47  avati  \u201cRodneylt\u201d  tuli,  minut<br \/>hiljem hakkasid paukuma ka Tovey lipulaeva suurt\u00fckid ja veel  minuti  p\u00e4rast<br \/>ka  \u201cBismarcki\u201d  omad.  Saksa  s\u00f5jalaevad  olid  alati  silma  paistnud  oma<br \/>suut\u00fckitule t\u00e4psusega ja ka seekord n\u00e4is algul, et kohe-kohe  saab  \u201cRodney\u201d<br \/>pihta.  Kuid  siis  hakkasid  \u201cBismarcki\u201d  suurt\u00fckitule  t\u00e4psus  ja  tihedus<br \/>v\u00e4henema. \u201cBismarck\u201d sai ise tabamusi ja kella 10.15  paiku  p\u00f5les  ta  juba<br \/>nagu jaanituli.<br \/>  Admiral Tovey k\u00e4skis suurt\u00fckitule l\u00f5petada. Kuna ka \u201cBismarckilt\u201d enam  ei<br \/>tulistatud, s\u00f5itis talle  l\u00e4hedale  raskeristleja  \u201cDoorsethire\u201d  ja  laskis<br \/>Saksa lahingulaeva paremasse pardasse kaks ja vasukusse \u00fcks  torpeedo.  Kell<br \/>10. 36 l\u00e4ks \u201cBismarck \u00fcmber ja uppus. Elluj\u00e4\u00e4nud sakslased  on  v\u00e4itnud,  et<br \/>\u201cBismarck\u201d ei uppunud mitte inglaste m\u00fcrskude ja torpeedode  tagaj\u00e4rjel.  Ta<br \/>olevat uputanud sakslased ise kingstonite avamisega, et laev inglaste  k\u00e4tte<br \/>ei satuks.<br \/>  Koos \u201cBismarckiga\u201d uppus 2303 elusat ja  surnud  saksa  meremeest.  P\u00e4\u00e4ses<br \/>vaid 115 meest. Neist 110 korjasid v\u00e4lja ristleja \u201cDorsetshire\u201d ja  h\u00e4vitaja<br \/>\u201cMaori\u201d. Kolm meest v\u00f5eti hiljem  Saksa  allveelaeva  U  74  ja  kaks  meest<br \/>ilmavaatluslaeva \u201cSachsenwald\u201d pardale.<br \/>   Tallinnas  elav  vanah\u00e4rra  Voldemar   Grossberg   m\u00e4letab   omaaegsetest<br \/>s\u00f5jamehelugudest,  et  hiljem  olevat  paar  \u201cBismarcki\u201d  meeskonna   liiget<br \/>kummipaadis Prantsusmaa randa j\u00f5udnud, kuid sakslased olevat  ise  nad  maha<br \/>lasknud. Meestele pandud s\u00fc\u00fcks, et nad oma laeva  enne  lahingu  l\u00f5ppu  maha<br \/>oli j\u00e4tnud, sest kust nad muidu terve kummipaadi oleksid saanud!<br \/>  Samal ajal kui k\u00e4is eespool kirjeldatud klaperjaht  \u201cBismarckile\u201d,  s\u00f5itis<br \/>ristleja \u201cPrinz Eugen\u201d  segamatult  l\u00f5una  poole.  26.  Mail  j\u00f5udis  ta  40<br \/>p\u00f5hjalaiusele Assooridest l\u00e4\u00e4ne pool, kus  kohtus  Saksa  tanklaevaga.  4000<br \/>tonni k\u00fctuse \u00fcmberpumpamine v\u00f5ttis aega mitu p\u00e4eva ja alles  29.  Mail  l\u00e4ks<br \/>\u201cPrinz Eugen\u201d teele ida poole. 1. Juuni \u00f5htul j\u00f5udis ta Bresti.<br \/><br \/><br \/><br \/>  \u201cGneisenau\u201d, \u201cScharnhorst\u201d ja \u201cPrinz Eugen\u201d s\u00f5idavad l\u00e4bi Inglise kanali<br \/><br \/><br \/><br \/>  1942. aastal talvel,  p\u00e4rast  eba\u00f5nnestunud  pealitungi  Moskvale,  hakkas<br \/>Hitler  kartma  v\u00f5imalikku  Briti  dessanti  Norrasse.  Et  seda  takistada,<br \/>otsustas ta tuua Saksamaa sadamaisse ning saata sealt  edasi  Norra  vetesse<br \/>eelnevate  seikluste  tagaj\u00e4rjel  Prantsusmaa  sadamasse  Bresti   kogunenud<br \/>suured Saksa s\u00f5jalaevad \u2013 lahingulaevad \u201cScharnhorst\u201d  ja  \u201cGneisenau\u201d  ning<br \/>raskeristleja \u201cPrinz Eugen\u201d. Peale dessandiohu \u00e4rahoidmise  kavatses  Hitler<br \/>neid  laevu  kasutada  N\u00f5ukogude  Liidu  p\u00f5hjasadamaisse  minevate  konvoide<br \/>purustamiseks.<br \/>  Saksa merej\u00f5udude \u00fclemjuhataja suuradmiral Raeder oli selle plaani  vastu,<br \/>ta v\u00e4itis, et sel juhul h\u00f5lbustuks ja odavneks tunduvalt  Inglismaa  ja  USA<br \/>konvoiteenistus  Atlandil,  sest  inglased  ei  pruugi  enam  oma  konvoisid<br \/>lahingulaevade ja lennukikandjatega  saata.  Kuid  loomulikult  j\u00e4i  Hitleri<br \/>s\u00f5na peale.<br \/>  F\u00fchrer\u2019i k\u00e4su kohaselt tuli laevad Norrasse viia  l\u00fchimalt  teed  m\u00f6\u00f6da  \u2013<br \/>l\u00e4bi Inglise kanali, kuna traditsiooniline suure kaarega \u00fcmber Inglismaa  ja<br \/>Iirimaa s\u00f5it oleks t\u00e4hendanud kaugelt suuremat  k\u00fctusekulu  ja  nagu  n\u00e4itas<br \/>\u201cBismarcki\u201d hukkumise  lugu,  polnud  kaugeltki  ohutu.  Seejuures  arvestas<br \/>Hitler, et suur osa teekonnast, mis  j\u00e4\u00e4b  Inglismaa  l\u00e4hivetesse,  \u00f5nnestub<br \/>l\u00e4bida \u00f6\u00f6pimeduse katte all, pealegi on sealsetes  vetes  talvel  ka  p\u00e4evad<br \/>ajal tavaliselt halb n\u00e4htavus.<br \/>   \u00dcksikasjalise  l\u00e4bitungiplaani,  mis  sai  koodnimeks  \u201cZerberus\u201d,   pidi<br \/>koostama Brestis asuva  eskadri  juhataja,  viitseadmiral  Otto  Ciliax.  Ta<br \/>valmistaski operatsiooni p\u00f5hjalikult ette. Brestist pidi teele  asutama  11.<br \/>Veebruaril kell 19.30.  Sel  ajal  olnuks  juba  k\u00fcllalt  pime,  et  laevade<br \/>lahkumist ei m\u00e4rkaks  Bresti  l\u00e4histel  tiirutavad  Briti  luurelennukid  ja<br \/>allveelaevad. Kuna oli kuuloomise eelne aeg,  polnud  karta  ka  kuuvalgust.<br \/>Pealegi langes farvaater enne l\u00e4bi traalida. Valgel ajal pidid  suuri  laevu<br \/>vastase  allveelaevade   ja   torpeedokaatrite   eest   kaitsma   h\u00e4vitajad,<br \/>torpeedokaatrid, allveelaevah\u00e4vitajad, valvelaevad ja  valvekaatrid;  pommi-<br \/>ja torpeedolennukite eest aga h\u00e4vituslennukid.  T\u00e4htsamatesse  kursimuutmise<br \/>kohtadesse tuli ankrusse panna kuus valvelaeva, mis olid raadiomajakaiks.<br \/>   Sakslaste  ettevalmistused  Kanali  l\u00e4bimiseks   ei   j\u00e4\u00e4nud   inglastele<br \/>m\u00e4rkamata.   Luurelennukeit   n\u00e4hti   traalereid    tegutsemas    faarvaatri<br \/>traalimisel ning juba pandi lennukeilt  ja  miiniveeskjalt  sakslaste  poolt<br \/>miinidest puhastatud teele Belgia  ja  Hollandi  vetesse  uusi  magnetmiine.<br \/>Lahinguvalmis   seati   torpeedo-    ja    pommilennukid,    h\u00e4vitajad    ja<br \/>torpeedokaatrid. Kuid Saksa laevade v\u00e4ljas\u00f5idup\u00e4eva inglased ei  teadnud  ja<br \/>see otsustaski asja.  Ja  ega  inglased  olnudki  p\u00e4ris  kindlad,  et  Saksa<br \/>laevade tee just l\u00e4bi Inglise kanali  l\u00e4heb.  Ei  v\u00e4listatud  v\u00f5imalust,  et<br \/>selle tee  traalimine  on  vaid  petteman\u00f6\u00f6ver,  tegelikult  aga  kavatsevad<br \/>sakslased tungida l\u00e4bi Giblartari  Vahemerre,  toeks  Itaalia  laevastikule.<br \/>Seet\u00f5ttu  seadis  Giblartari  baasis  asuvate  Briti  merej\u00f5udude   juhataja<br \/>admiral James Somerville ka oma laevad lahinguvalmis.<br \/>  11.  veebruari  \u00f5htul,  just  enne  planeeritud  v\u00e4ljas\u00f5itu,  tegid  Briti<br \/>lennukid \u00f5hur\u00fcnnaku Bresti sadamale.  Seet\u00f5ttu  laevade  v\u00e4ljas\u00f5it  viivitus<br \/>\u00fcle tunni ja algas alles kell 20.45. \u00d6\u00f6 oli t\u00f5epoolest  kottpime  ja  taevas<br \/>pilvine. Kell 19.30 oli Bresti juures patrullival Briti luurelennukil  radar<br \/>rikki l\u00e4inud ja ta lendas baasi. Teda v\u00e4ljavahetav lennuk aga j\u00f5udis  kohale<br \/>kell 21.30, kui Saksa laevad  olid  juba  \u00fcmber  Ouessant\u2019i  saare  kirdesse<br \/>p\u00f6\u00f6rdunud. Laevu ei  m\u00e4rganud  ka  Ouessant\u2019i  saarest  ida  pool  patrulliv<br \/>luurelennuk, kuna ka sellel oli tol \u00f5htul radaririke,  ja  merele  v\u00e4ljuvaid<br \/>Saksa  laevu  ei  m\u00e4rganud  ka  Bresti  sadama  ees  vahti  pidevalt   Briti<br \/>allveelaevast \u201cSeelion\u201d.<br \/>  Sakslased liikusid algul l\u00e4\u00e4nde  ja  siis  kirdesse.  Ees  s\u00f5itis  admiral<br \/>Ciliaxi lipulaev \u201cScharnhorst\u201d, selle  j\u00e4rel  \u201cGneisenau\u201d  ja  l\u00f5pus  \u201cPrinz<br \/>Eugen\u201d. Suuri laevu saatsid esialgu kuus h\u00e4vitajat  ja  kolm  torpeedopaati.<br \/>Avamerel s\u00f5ideti 27-s\u00f5lmelise kiirusega. Hommikul kella viie  paiku  m\u00f6\u00f6duti<br \/>Kanalisaartest p\u00f5hja pool ja kell 5.15 v\u00f5eti kurss otse itta.<br \/>  Kell  9.15,  kui  laevad  olid  m\u00f6\u00f6dunud  Le  Havre\u2019ist,  keerati  j\u00e4rsult<br \/>kirdesse. Hakati l\u00e4henema Inglise kanali kitsamaile osale,  Doveri  v\u00e4inale,<br \/>admiral Cillaxi eskaadri kaitset tugevdati kaheksa torpeedopaadi ning  k\u00fcmme<br \/>torpeedokaatriga.  Kell   9.20   hakkasid   Kanali   kaldal   olevad   Saksa<br \/>raadiojaamad segama Inglise radarijaamu. Kuna seda oli  aga  tehtud  viimase<br \/>paari n\u00e4dala jooksul  hulk  kordi,  ei  p\u00f6\u00f6ranud  inglased  sellele  erilist<br \/>t\u00e4helepanu.<br \/>   Umbes  samal  ajal  avastasid  kaks  Dooveri  v\u00e4ina   kohal   patrullivat<br \/>\u201cSpitfire\u201d-t\u00fc\u00fcpi h\u00e4vituslennukit merel hulga v\u00e4ikesi Saksa  s\u00f5jalaevu.  Kell<br \/>10.20 tegid inglased siin t\u00e4iendavad \u00f5huluuret ja  \u00fcks  \u201cSpitfire\u2019i\u201d  piloot<br \/>kandis ette, et  on  avastanud  20  \u2013  30  laevast  koosneva  konvoi.  Saksa<br \/>eskaadris oli sel ajal t\u00f5esti 30 laeva, kuid paistab, et Briti  lendurid  ei<br \/>hiilanud  s\u00f5jalaevade  t\u00fc\u00fcpide  tundmisega.   Kell   10.42   lendasid   kaks<br \/>\u201cSpitfire\u2019it\u201d otse \u00fcle Saksa lahingulaevade mastide.<br \/>  Selleks ajaks oli ammu p\u00e4evavalge, kuid madal pilvitus ja  halb  n\u00e4htavus.<br \/>Ciliaxi laevade kohal  tiirutas  alatasa  16  Saksa   h\u00e4vituslennukit.  Kuna<br \/>nende lennuaeg oli  piiratud,  vaheldusid  nad  pidevalt  ja  \u00fchtekokku  oli<br \/>operatsioonisks   \u201cZerberus\u201d    eraldatud     250    h\u00e4vituslennukit.    \u00dcks<br \/>lennuv\u00e4eohvitser asus lipulaeval \u201cScharnhorst\u201d ning laevastiku  ja  lennuv\u00e4e<br \/>vahel oli seekord loodud korralik koost\u00f6\u00f6.<br \/>  Alles  kella  11.30-ks  j\u00f5udsid  inglased  oma   h\u00e4vituslendureilt  saadud<br \/>andmeid anal\u00fc\u00fcsides j\u00e4reldusele, et Dooveri v\u00e4ina  l\u00e4bivate  laevade  hulgas<br \/>on  ka  lahingulaevad.  Hakati  valmistuma  neile  l\u00f6\u00f6gi  andmiseks.   Kella<br \/>kaheteistk\u00fcmne paiku aga l\u00e4bisid Saksa laevad v\u00e4ina  k\u00f5ige  kitsama  osa  ja<br \/>hakkasid Inglismaalt eemalduma.<br \/>  N\u00fc\u00fcd  l\u00f5puks  l\u00e4ks  k\u00e4ima  ka  inglaste  s\u00f5jamasin.  Kell  11.55  v\u00e4ljusid<br \/>Doverist merele viis torpeedokaatrit. Pool tundi hiljem  j\u00f5udsid  nad  Saksa<br \/>laevadeni, kuid neil ei j\u00e4tkunud surmap\u00f5lgust, et eskortlaevade rivist  l\u00e4bi<br \/>murda ja lahingulaevade l\u00e4hedale j\u00f5uda. Kaugelt v\u00e4ljalastud torpeedodest  ei<br \/>tabanud  aga  \u00fckski  madagi.   Kell   12.25   saadeti   merele   veel   kolm<br \/>torpeedokaatrit. Need leidsid etten\u00e4htud piirkonnas vaid Saksa  eskortlaevu,<br \/>lahingulaevu ja ristlejat aga mite. Halvenev ilm ja  mootoririkked  sundisid<br \/>neid peagi oma otsinguid l\u00f5petama.<br \/>   Kell  12.45  j\u00f5udsid  Saksa  laevadeni   ka   kuus   vana   kahetiivalist<br \/>torpeedolennukit \u201cSwordfish\u201d k\u00fcmne h\u00e4vituslennuki  saatel.  H\u00e4vituslennukeid<br \/>pidi rohkem tulema, kuid osa neist ei leidnud  vaenlast  merel  \u00fcles.  Saksa<br \/>laevade \u00e4gedas t\u00f5kketules viskasid \u201cSwordfishid\u201d oma torpeedod  vette,  kuid<br \/>\u00fckski neist ei tabanud. K\u00f5ik kuus Inglise torpeedolennuki lasksid  sakslased<br \/>alla.<br \/>  Londonist 80 kilomeetrit kirde poole  j\u00e4\u00e4vas  Harwichis  baseerus  kuus  I<br \/>maailmas\u00f5ja ajal ehitatud h\u00e4vitajat. Kell  11.56  said  needki  k\u00e4su  merele<br \/>minna. \u00dcsna pea tossutasidki  h\u00e4vitajad  \u201cCambell\u201d,  \u201cMackay\u201d,  \u201cVivacious\u201d,<br \/>\u201cWalpole\u201d, \u201cWhitshed\u201d ja \u201cWorcester\u201d kommodoor C. T. M. Pizey juhatusel  ida<br \/>suunas \u2013 punkti, kus  t\u00fc\u00fcrimeeste  arvestuste  kohaselt  pidid  nad  kohtuma<br \/>Saksa laevadega.  H\u00e4vitajal  \u201cWalpole\u201d  tuli  mingi  vigastuse  t\u00f5ttu  baasi<br \/>tagasi p\u00f6\u00f6rduma ja teekonda j\u00e4tkasid viis laeva.<br \/>  Samal ajal kui  kommodoor  Pizey  h\u00e4vitajad  sakslasi  \u00fcllatama  r\u00fchkisid,<br \/>s\u00f5itis \u201cScharnhorst\u201d Ostendest p\u00f5hja pool kell 14.31  miinile.  Nii  suurele<br \/>laevale ei t\u00e4hendanud \u00fcks  miiniplahvatus  veel  midagi  katastroofilist  ja<br \/>p\u00e4rast leki lokaloseerimist j\u00e4tkas ta poole tunni p\u00e4rast teekonda.  See  aga<br \/>t\u00e4hendas seda, et kui Briti h\u00e4vitajate vaatlejad kell 15.43  Saksa  laevu  4<br \/>miili pealt silmaga  seletama  hakkasid,  leidsid  nad  ettearvutatud  kohal<br \/>suurtest laevadest ainult \u201cGneisenau\u201d ja  \u201cPrinz  Eugen\u201d  eest.  \u201cCampbell\u201d,<br \/>\u201cVivacious\u201d  ja  \u201cWorcester\u201d  l\u00e4ksid  r\u00fcndama  lahingulaevu,   \u201cMackay\u201d   ja<br \/>\u201cWhitshed\u201d aga ristlejat. Sakslased  avasid  t\u00f5kketule  ja  neili  h\u00e4vitajat<br \/>saatsid oma torpeedod teele 3 kilomeetri pealt  ning  ei  tabanud.  H\u00e4vitaja<br \/>\u201cWorcester\u201d \u00fcritas l\u00e4hemale s\u00f5ita,  kuid  sai  tabamuse  280-mm  m\u00fcrsuga  ja<br \/>suutis ainult imekombel baasi  tagasi  j\u00f5uda.  \u00dclej\u00e4\u00e4nud  h\u00e4vitajad  j\u00f5udsid<br \/>tagasi vigastumatuina.<br \/>  Peaaegu \u00fcheaegselt Briti h\u00e4vitajate torpeedor\u00fcnnakuga r\u00fcnnati Saksa  laevu<br \/>ka \u00f5hust. Kuid v\u00e4ljalennanud 242 pommilennukist leidsid  vastase  \u00fcles  vaid<br \/>39. Neist 15 tulistasid sakslased alla, aga ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud  24  ei  saavutanud<br \/>\u00fchtegi pommitabamust.  Ja  kui  nad  oleksidki  saanud  m\u00f5ne  pommiga  Saksa<br \/>suurtele laevadele pihta, ega see  sakslaste  teekonda  oluliselt  ei  oleks<br \/>h\u00e4irinud.  Sest  Inglise  pommilennukeil  olid  seekord   kaasas   tavalised<br \/>fugasspommid, mis oleksid l\u00f5hkunud vaid laevade  pealisehitisi,  soomustekke<br \/>l\u00e4bimata. Soomus l\u00e4bistavaid pomme ei olnud m\u00f5tet kaasa  v\u00f5tta,  sest  neile<br \/>soomuse purustamiseks vajaliku kiiruse saamiseks  tuleb  neid  pomme  visata<br \/>k\u00f5rgelt, mis oli aga seekord madala pilvituse t\u00f5ttu v\u00f5imatu.<br \/>  Peale eelnimetatud 15 allatulistatud pommilennuki kaotasid inglased ka  17<br \/>pommitajad kaitsnud h\u00e4vituslennukit.<br \/>  Kella  15.30  ja  17.40  vahel  r\u00fcndasid  Saksa  laevu  ka  mitmes  grupis<br \/>kohalelennanud Briti  merelennuv\u00e4e  torpeedo-  ja  pommilennukid,  kokku  30<br \/>lennumasinat. Ka need r\u00fcnnakud  l\u00f5ppesid  tulutult,  r\u00fcndajad  ise  kaotasid<br \/>kaks lennukit.<br \/>  Peagi v\u00f5ttis saabuv pimedus Inglismaa rannikust  j\u00e4rjest  enam  eemalduvad<br \/>Saksa laevad kaitsva h\u00f5lva alla, varjates neid Briti  lennukite  eest.  Kuid<br \/>mitte miinide eest. Kell 19.55 s\u00f5itis n\u00fc\u00fcd juba  Hollandi  ranniku  l\u00e4histel<br \/>liikuv  \u201cGneisenau\u201d  miinile,  kuid  p\u00e4rast  l\u00fchikest  peatust  j\u00e4tkas   25-<br \/>s\u00f5lmilise kiirusega teekonda.<br \/>  Kell 21.34 s\u00f5itis \u201cScharnhorst\u201d teist  korda  miinile,  saades  n\u00fc\u00fcd  juba<br \/>t\u00f5sisemalt viga. Laev neelas 1000 tonni vett ja ta vasakpoolne  turbiin  j\u00e4i<br \/>seisma. Kell 22.23 j\u00e4tkas ta aeglaselt k\u00e4igul teekonda.<br \/>   13.  veebruari  varahommikul  j\u00f5udis   \u201cScharnhorst\u201d   Wilhelmshavenisse,<br \/>\u201cGneisenau\u201d ja \u201cPrinz Eugen\u201d aga Elbe suudmesse. Operatsioon \u201cZerberus\u201d  oli<br \/>l\u00f5ppenud.<br \/>  12. veebruari  ebaedust  raevunud  inglased  vandusid  k\u00e4ttemaksu  ja  see<br \/>\u00f5nnestuski. \u00d6\u00f6l vastu 17. Veebruari  sai  Kielis  dokki  pandud  \u201cGneisenau\u201d<br \/>pihta raske pommiga, mis tabas ta v\u00f6\u00f6riosa. J\u00e4rgnev tulekahju ja  laskemoona<br \/>plahvatus tekitasid \u201cGneisenaule\u201d rasked purustusi.  Esialgu  \u00fcritati  laeva<br \/>remontida,  kuid  1943.  Aasta  jaanuaris   loobuti   sellest.   \u201cGneisenau\u201d<br \/>pukseeriti Gotenhafenise, kuhu j\u00e4eti seisma. Suurt\u00fckid v\u00f5eti maha  ja  viidi<br \/>Atlandi vallile \u2013  kindlustusv\u00f6\u00f6ndile  Atlandi  ookeani  ja  Inglise  kanali<br \/>rannikul, mis pidi  takistama  Inglise-Ameerika  v\u00e4gede  sissetungi  Euroopa<br \/>mandrile.<br \/><br \/><br \/><br \/>                          \u201cScharnhorsti\u201d hukkumine<br \/><br \/><br \/><br \/>1943.  aasta  j\u00f5ulude   eel   liikus   Norra   merel   ja   Barentsi   merel<br \/>vastassuundades kaks konvoid. 20. detsembril  v\u00e4ljus  Inglismalt  konvoi  JW<br \/>55B,  mis  s\u00f5itis   Murmanskisse,   23.detsembril   aga   l\u00e4ks   Murmanskist<br \/>vastassuunas  teele  konvoi  RA  55A  .  Esimesse  kuulus  19  ja  teise  22<br \/>transpordilaeva, vahetuks kaitseks  oli  m\u00f5lemal  konvoil  k\u00fcmme  h\u00e4vitajat,<br \/>esimesel konvoil lisaks neile veel kolm traalerit.<br \/>  18. detsembril oli Inglismaalt tulema hakkata konvoi  katteks  Murmanskist<br \/>v\u00e4ljunud  Inglise  eskaader,  mis  oli  sinna  j\u00f5udnud  kaks  p\u00e4eva  tagasi.<br \/>Eskaadrisse kuulusid lahingulaev \u201cDuke of York\u201d, kergeristleja \u201cJamaica\u201d  ja<br \/>neli h\u00e4vitajat Home Fleet\u2019i \u00fclemjuhataja admiral  Bruce  Fraseri  juhatusel.<br \/>23.  detsembril  v\u00e4ljus  m\u00f5lema  konvoi  katteks  Murmanskist  veel  teinegi<br \/>Inglise eskaader, kuhu kuulusid raskeristleja \u201cNorfolk\u201d  ning  kergeristleja<br \/>\u201cBelfast\u201d ja \u201cSheffield\u201d viitseadmirali R. L. Burnetti juhtimisel.<br \/>  Murmanskisse mineva  konvoi  avastati  Saksa  luurelennuk  22.  detsembril<br \/>F\u00e4\u00e4ri  saarte  juures.  J\u00e4rgmise  p\u00e4eva  hommikust  hakkasid   luurelennukid<br \/>konvoid JW 55B pideva valve all hoidma. Saksa \u00f5huluure ei  m\u00e4rganud  aga  ei<br \/>l\u00e4\u00e4nde liikuvat konvoid ega Fraseri ja Burnetti eskaadrit. Arvestades  seda,<br \/>k\u00e4skis admiral Fraser konvoist RA 55A neljal h\u00e4vitajal minna  \u00fcle  konvoisse<br \/>JW  55B.  N\u00f5rgendatud  kaitsega  konvoil  RA  55A  k\u00e4skis  ta  s\u00f5ita  l\u00e4\u00e4nde<br \/>Karusaarest p\u00f5hja poolt, 14 h\u00e4vitajani tugevdatud kaitsega  konvoil  JW  55B<br \/>aga esialgu hoida kurssi kirdesse ja m\u00f6\u00f6duda Karusaarest l\u00f5una poolt.<br \/>  Esimese j\u00f5ulup\u00fcha, 25. detsembri pealel\u00f5unal sai Alta fjordis  asuv  Saksa<br \/>laevastikukoondis  suuradmiral  D\u00f6nitzilt  k\u00e4su  merele   minna   ja   peagi<br \/>Karusaare juurde j\u00f5udev konvoi JW 55B  uputada.  Kell  19.00  l\u00e4ksidki  Alta<br \/>fjordist merele lahingulaev \u201cScharnhorst\u201d  ja  viis  h\u00e4vitajat  kontradmiral<br \/>Erich Bey \u00fcldjuhatamisel.<br \/>   Meri  oli  tormine  ja  lisaks  sellele  tuleb  arvestada,  et  j\u00e4rgnevad<br \/>s\u00fcndmused hargnesid 72 p\u00f5hjalaiusest p\u00f5hja pool, kus sel ajal oli  polaar\u00f6\u00f6.<br \/>Ainult s\u00fcdap\u00e4eval, kui p\u00e4ike oli k\u00fcmmekond kraadi horisondi  taga,  on  seal<br \/>umbes neli tundi videvikku.<br \/>  26. detsembril kell 3.39 sai admiral Fraser  Admiraliteedilt  raadioteade,<br \/>et  \u201cScharnhorst\u201d  on  t\u00f5en\u00e4oliselt  merel.   On   v\u00f5imalik,   et    Inglise<br \/>raadioluure oli kinni  p\u00fc\u00fcdnud  kesk\u00f6\u00f6  paiku  admiral  Bey  saadetud  teate<br \/>D\u00f6nitzile, et v\u00f5ib-olla tuleb tormi t\u00f5ttu h\u00e4vitajad tagasi saata ja  konvoid<br \/>r\u00fcnnata ainult \u201cScharnhorstiga\u201d.<br \/>   Kell  8.40  hommikul  saatis  admiral   Bey   oma   h\u00e4vitajad   lahkrivis<br \/>\u201cScharnhorsti\u201d ette, et konvoid avastada. Bey  arvas,  et  on  j\u00f5udnud  juba<br \/>konvoi kursile, ja  \u201ckammis\u201d  edelasuunda,  samal  ajal  aga  m\u00f6\u00f6dus  konvoi<br \/>paralleelkursil parempoolsest Saksa h\u00e4vitajast 15 miili kauguselt.<br \/>  Samal ajal kui Bey oma h\u00e4vitajad  laiali  saatis,  avastas  \u201cScharnhorsti\u201d<br \/>Burnetti lipulaev ristleja \u201cBelfasti\u201d  raadiolokaator  18  miili  kauguselt.<br \/>Ristlejad s\u00f5itsid l\u00e4hemale ja kui vahemaa oli v\u00e4henenud  7  miilini,  laskis<br \/>\u201cBelfast\u201d \u201cScharnhorsti\u201d  pihta  valgustusm\u00fcrsu.  Kell  9.29  k\u00e4skis  Fraser<br \/>konvoil p\u00f5hjasuunda p\u00f6\u00f6rduda ja konvoi kaitselaevastikust  neljal  h\u00e4vitajal<br \/>ristlejaile abiks minna.<br \/>   \u201cScharnhorst\u201d  ei  vastanud  ristlejate  suurt\u00fckitulele.  Inglise   m\u00fcrsu<br \/>tabamus l\u00f5i puruks ta radari ja v\u00f6\u00f6rikahurite kaugusm\u00f5\u00f5tja ning admiral  Bey<br \/>otsustas ristlejatega mitte jantima hakata. Pealegi  oli  Beyl  k\u00e4sk  suurte<br \/>s\u00f5jalaevadega lahingut  pidada  ainult  \u00e4\u00e4rmisel  vajadusel.  Arendades  30-<br \/>s\u00f5lmelist kiirust, j\u00e4ttis ta ristlejad  kaugele  maha,  sest  sellise  k\u00f5rge<br \/>lainega ei teinud ristlejad mitte \u00fcle 24  s\u00f5lme.  S\u00f5itnud  esialgu  kagusse,<br \/>p\u00f6\u00f6rdus \u201cScharnhorst\u201d peagi p\u00f5hja, sest  ta  retke  eesm\u00e4rk  oli  ju  ikkagi<br \/>konvoi h\u00e4vitamine, et l\u00e4\u00e4nest tulev varustus idarindele ei  j\u00f5uaks.  Ilmselt<br \/>oli vahepeal admiral Beyni j\u00f5udnud raadioteade, mille kella \u00fcheksa ajal  oli<br \/>kaldabaasi saatnud Saksa allveelaev U 601 ning kus  teatati  konvoi  JW  55B<br \/>asukoht ja kurss.<br \/>   Loobunud  \u201cScharnhorsti\u201d  lootusetust   j\u00e4litamist,   p\u00f6\u00f6rdusid   Inglise<br \/>ristlejad loodesse ja l\u00e4henesid konvoile. Kell 10.40  \u00fchinesid  ristlejatega<br \/>neile toeks saadetud h\u00e4vitajad.<br \/>  Teadmata, et \u201cScharnhorst\u201d  on  p\u00f5hjakursile  keeranud,  sai  konvoi  kell<br \/>12.00 k\u00e4su v\u00f5tta  kurss  kagusse  Koola  lahele.  Ristlejad  olid  sel  ajal<br \/>konvoist  11  miili  ida  pool.  Viis  minutit  hiljem  avastas   \u201cBelfasti\u201d<br \/>raadiolokaator  \u201cScharnhorsti\u201d  uuesti,  seekord  15  miili  pealt.   Laevad<br \/>s\u00f5itsid l\u00e4henemiskurssidel ja kell 12.21  avasid  ristlejad  6  miili  pealt<br \/>tule.  Kaasasoevad  neli  h\u00e4vitajat  saadeti  torpeedor\u00fcnnakule,  kuid  kuna<br \/>\u201cScharnhorst\u201d tagasikursile p\u00f6\u00f6rdus, ei saanud h\u00e4vitajad talle  torpeedolasu<br \/>kaugusele. Saksa h\u00e4vitajad olid selleks ajaks tulutu  \u201ckammimise\u201d  l\u00f5petanud<br \/>ja  kogunenud  varem  kokkulepitud  paika  umbes  23   idapikkusel   ja   74<br \/>p\u00f5hjalaiusel, mis j\u00e4i alanud lahingust 18 miili  l\u00f5una  poole.  Seal  j\u00f5udis<br \/>nendeni admiral Bey  k\u00e4sk  otsida  konvoid  l\u00e4\u00e4ne  poolt.  Kella  \u00fche  paiku<br \/>m\u00f6\u00f6dusid  Saksa  h\u00e4vitajad  konvoist  umbes  8  miili  l\u00f5una  poolt   midagi<br \/>m\u00e4rkamata. L\u00e4\u00e4nde  liiguti  kuni  kella  14.18-ni,  mil  h\u00e4vitajaid  juhatav<br \/>merekapten Johannnesson sai admiral Beylt k\u00e4su Alta fjordi tagasi s\u00f5ita.<br \/>  Sel ajal aga avas \u201cScharnhorst\u201d vastutule. Ristleja \u201cNorfolkil\u201d  sai  280-<br \/>mm m\u00fcrsuga pihta ja muutus vanarauaks ahtripoolne peakaliibrisuurt\u00fcki  torn,<br \/>samuti radarijaam. Vigastusi sai ka \u201cSheffield\u201d. Kell 12.41  k\u00e4skis  admiral<br \/>Burnett tulistamise l\u00f5petada ja vastast  j\u00e4lgida  ainult  raadiolokaatoriga.<br \/>Polnud  m\u00f5tet  oma  ristlejaid  raskete  Saksa  m\u00fcrskude  alla  saata,  sest<br \/>arvestus n\u00e4itas, et peagi j\u00f5uab \u201cScharnhorsti\u201d kursile lahingulaev \u201cDuke  of<br \/>York\u201d.<br \/>  Nii olegi. Meremeeste  keeles  s\u00fcd-ost-osti  liikuv  \u201cScharnhorst\u201d  j\u00f5udis<br \/>\u201cDuke of Yorki\u201d radari vaatev\u00e4lja kell 16.17. Selleks ajaks oli  ilm  uuesti<br \/>pime  ja  \u201cScharnhorstilt\u201d  ei  m\u00e4rganud  oma  peavaenlase  l\u00e4henemist.  Kui<br \/>lahingulaevade vahemaa oli v\u00e4henenud 6 miilile, lasti \u201cDuke of  Yorkilt\u201d  ja<br \/>\u201cBelfastilt\u201d  Saksa  lahingulaeva  kohale  valgustusm\u00fcrsud,  seej\u00e4rel  avati<br \/>Fraseri lipulaevalt ja temaga kaasas olevalt ristlejalt  \u201cJamaica\u201d  tuli  ka<br \/>lahingum\u00fcrskudega.<br \/>  \u201cScharnhorsti\u201d oli tabatud  ootamatult.  Kulus  mitu  minutit,  kuni  seal<br \/>suudeti m\u00e4\u00e4rata suunad ja kaugusel Inglise laevadeni ning avada  vastustuli.<br \/>Kell 17 avasid tule ka l\u00e4hemale j\u00f5udnud ristlejad  \u201cNorfolk\u201d  ja  \u201cBelfast\u201d.<br \/>Ristleja  \u201cSheffieldil\u201d  oli  vigastada  saanud  \u00fcks  s\u00f5uv\u00f5ll  ja  edasisest<br \/>lahingust ta osa ei v\u00f5tnud.  \u201cScharnhorst\u201d  v\u00f5ttis  kursi  itta  ja  Inglise<br \/>laevad hakkasid temast aegpidi maha j\u00e4\u00e4ma. Aeg-ajalt  p\u00f6\u00f6rdus  \u201cScharnhorst\u201d<br \/>kaguse, et  tulistada  ka  v\u00f6\u00f6risuurt\u00fckkidest.  M\u00f5lemad  Inglise  h\u00e4vitajate<br \/>grupid \u00fcritasid minna torpeedor\u00fcnnakule, kuid ikka veel j\u00e4tkuvas  tormis  ei<br \/>suutnud nad \u201cScharnhorstile\u201d j\u00e4rele j\u00f5uda. Kella 17.40-ks olid ka  ristlejad<br \/>niiv\u00f5rd maha j\u00e4\u00e4nud, et \u201cScharnhorst\u201d v\u00e4ljus nende  tule  ulatusest.  J\u00e4tkus<br \/>vaid lahingulaevade suurt\u00fckiduell. Kuid  kell  18.20  hakkas  \u201cScharnhorsti\u201d<br \/>kiirus langema. Ta oli saanud tabamuse katlaruumi,  kus  plahvatus  vigastas<br \/>aurutorusid  ja  aurulekke  t\u00f5ttu  turbiinide   p\u00f6rded   langesid.   Teisest<br \/>m\u00fcrsutabamusest  kiilus  kinni  v\u00f6\u00f6risuurt\u00fckitorn.  Selle  laskemoonakeldris<br \/>tekkis tulekahju, mis  kandus  \u00fcle  ka  k\u00f5rvalasuva  keskmise  suurt\u00fckitorni<br \/>laskemoonakeldrisse. Laskemoonakeldrid tuli uputada,  p\u00e4rast  keldreist  vee<br \/>v\u00e4ljapumpamist tulistas keskmine torn edasi, v\u00f6\u00f6ritorn aga j\u00e4igi vakka.<br \/>  Kell 18.24 katkestas \u201cDuke  of  York\u201d  tuleandmise,  olles  selleks  ajaks<br \/>teinud 52 kogupauka ja  v\u00e4lja  lasknud  520  356-mm  m\u00fcrsku.  \u201cScharnhorsti\u201d<br \/>katlaruumis  k\u00e4is  aga  sel  ajal  kibekiire  remontt\u00f6\u00f6  laeva  peamehaaniku<br \/>korvetikapten K\u00f6ningi juhtimisel. Suur osa  vigastusi  saigi  parandatud  ja<br \/>laeva kiirus, mis vahepeal oli langenud, t\u00f5usis aegm\u00f6\u00f6da  25  s\u00f5lmeni.  Kuid<br \/>paistab, et ka admiarl Bey ei uskunud enam oma p\u00e4\u00e4semisse,  sest  ta  laskis<br \/>teele saata Hitlerile m\u00e4\u00e4ratud radiogrammi: \u201cV\u00f5itleme viimse m\u00fcrsuni!\u201d<br \/>  Vaevalt k\u00fcll admiral Beyl oma t\u00f5otust t\u00e4ita \u00f5nnestus ja vaevalt ka  Hitler<br \/>selle t\u00f5otuse t\u00e4itmist kontrollida sai. Kindel on  aga  see,  et  vahepealne<br \/>kiiruse langus v\u00f5imaldas Inglise h\u00e4vitajail  \u201cScharnhorstile\u201d  j\u00e4rele  j\u00f5uda<br \/>ja  torpeedor\u00fcnnakule  minna.  Esimestena  tegid  seda  \u201cDuke  of  York\u201d  ja<br \/>\u201cJamaicat\u201d saatvad h\u00e4vitajad. Nad l\u00e4henesid  \u201cScharnhorstile\u201d  paarikaupa  \u2013<br \/>\u201cSavage\u201d  ja  \u201cSaumares\u201d  peaaegu  lahingulaeva  kiiluvees,  \u201cScorpion\u201d   ja<br \/>Norrale kuuluv \u201cStord\u201d aga paralleelkursil umbes 5 miili l\u00f5una  pool.  Kahte<br \/>esimest h\u00e4vitajat m\u00e4rgati  \u201cScharnhorstilt\u201d  juba  kaugelt  ja  avati  nende<br \/>pihta  tuli  150-mm  keskmise  kaliibriga  suurt\u00fckkidest.   \u201cScorpioni\u201d   ja<br \/>\u201cStordi\u201d aga m\u00e4rgati lahingulaevalt alles siis, kui need  olid  talle  umbes<br \/>miili kaugusel otse v\u00f6\u00f6ri ette p\u00f6\u00f6ranud. Kui  \u201cScharnhorst\u201d  oleks  j\u00e4tkanud<br \/>endist kurssi, oleks ta oma v\u00e4ikesed vastased v\u00f5inud  kogu  oma  allesj\u00e4\u00e4nud<br \/>tulej\u00f5uga puruks lasta, kuid  selle  asemel  p\u00f6\u00f6rdus  ta  j\u00e4rsult  paremale,<br \/>p\u00f6\u00f6rates kallalekippujate  poole  ahtri.  M\u00f5lemad  h\u00e4vitajad  saatsidki  oma<br \/>torpeedod teele. 16 torpeedost tabas \u00fcks katlaruumi kohta  ja  laeva  kiirus<br \/>langes 22 s\u00f5lmeni.<br \/>   \u201cScharnhorst\u201d  oli  n\u00fc\u00fcd  p\u00f6\u00f6rdunud  edelasse  ja  j\u00e4i  pardaga  enne  ta<br \/>kiiluvees tulnud \u201cSavage\u2019i\u201d ja \u201cSaumaresi\u201d poole. Kahe miili  pealt  lasksid<br \/>need n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja 12 torpeedot, millest 2 \u2013  3  tabas.  \u201cScharnhorsti\u201d  kiirus<br \/>v\u00e4henes, samuti vahemaa \u201cDuke of Yorki\u201d ja  \u201cJamaicaga\u201d.  Kell  19  avasidki<br \/>need uuesti tule. Paark\u00fcmmend minutit  hiljem  avas  tule  ka  kohalej\u00f5udnud<br \/>ristleja \u201cBelfast\u201d.<br \/>  \u201cScharnhorst\u201d p\u00f5le. J\u00e4rjest uutest tabamustest muutusid ta  pealisehitused<br \/>vormituks  rauarusuks.  Kell  19.30-ks  oli  kiirus  langenud   5   s\u00f5lmeni.<br \/>\u201cScharnhorsti\u201d pihta lasksid oma torpeedod n\u00fc\u00fcd  v\u00e4lja  ristlejad  \u201cBelfast\u201d<br \/>ja  \u201cJamaica\u201d,   seej\u00e4rel   ka   Burnetti   ristlejaid   saatnud   h\u00e4vitajad<br \/>\u201cMusketeer\u201d, \u201cMatchiese\u201d,  \u201cOpportune\u201d  ja  \u201cVirgo\u201d.  \u00dchtekokku  lasti  koos<br \/>eespool  nimetatud  laevadega  \u201cScharnhorsti\u201d  pihta  v\u00e4lja  72   torpeedot,<br \/>millest kaheksa tabasid. T\u00e4pseim torpeedok\u00fctt oli ristleja \u201cJamaica\u201d,  mille<br \/>kuuest torpeedost tabasid kolm, sundides lahingulaeva kell 19.37 seiskuma.<br \/>  See oli l\u00f5pp. \u201cScharnhorst\u201d vajus j\u00e4rjest rohkem paremale kreeni.  Admiral<br \/>Bey ja lahingulaeva komand\u00f6r merekapten Fritz Hinze lasksid end  maha.  Kell<br \/>19.45 kostis laevalt tugev plahvatus, ta l\u00e4ks \u00fcmber ja uppus.<br \/>   J\u00e4rgneva  tunni  jooksul  kammisid   Inglise   ristlejad   ja   h\u00e4vitajad<br \/>\u201cScharnhorsti\u201d  hukkumiskohas  merepinda.  Veest  leiti   36   veel   elusat<br \/>meremeest  ja  kapten  Hinze  laip.  Lahingulaeval  olnud  2029  mehest  oli<br \/>hukkunud 1993.<br \/>   V\u00f5idukal  Inglise  s\u00f5jalaevadel  oli  k\u00fctust  otsakorral  ja  nad  l\u00e4ksid<br \/>Murmanskisse  tankima.  Sealsed  naftahoidlad  j\u00e4id  t\u00fchjemaks  ligi   10000<br \/>tonnist masuudist.<br \/><br \/><br \/><br \/>                               \u201cTirpitzi\u201d hukk<br \/><br \/><br \/><br \/>  1943. aasta s\u00fcgisel  toimetas  Inglise  allveelaev  P\u00f5hja-Norra  rannikule<br \/>Alta fjordi l\u00e4histele norralasest leitnandi Petterseni. See  noor  mees  oli<br \/>v\u00e4rskelt l\u00f5petanud luurekooli Inglismaal ja pidi n\u00fc\u00fcd pikemaks  ajaks  asuma<br \/>Alta fjordi kaldale, et hoida silma peal \u201cTirpitzil\u201d.<br \/>  Pettersen leidiski t\u00f6\u00f6koha \u00fche kohaliku ehitusfirma b\u00fcroos. Sageli oi  tal<br \/>asja fjordi kaldale ja et see ei  tunduks  kaine  mehe  liigse  uudishimuna,<br \/>laskis ta endale tekkida joodiku ja kakleja kuulsuse.  Selles  \u00e4hmase  n\u00e4oga<br \/>ringituiajas oli raske kahtlustada  teravapilgulist  luurajat,  kes  hoolega<br \/>j\u00e4lgis \u201cTirpitzit\u201d.<br \/>   J\u00e4rgnenud  1944.  aasta  talvel  pommistasid  11.   ja   12.   veebruaril<br \/>\u201cTirpitzit\u201d 15 Vene pommilennukit. Lahingulaev sai  vaid  kergeid  vigastusi<br \/>ja ta remont l\u00f5petati m\u00e4rtsi keskpaigas. P\u00e4rast  katsetusi  sama  kuu  l\u00f5pul<br \/>oli \u201cTirpitz\u201d  j\u00e4lle  lahinguvalmis.  Petterseni  raadiojaamast  lendas  see<br \/>teade Inglismaale.<br \/>  30. m\u00e4rtsil l\u00e4ks  Scapa  Flow\u2019st  Norra  merele  kaks  Inglise  laevastiku<br \/>eskaadrit, mille koosseisus olid lennukikandjad \u201cVictorious\u201d  ja  \u201cFurious\u201d,<br \/>4 eskortlennukikandjat, 2 lahingulaeva, 3  raskeristlejat,  1  kergeristleja<br \/>ning 5 h\u00e4vitajat. 2. Aprilli pealel\u00f5unal  kohtusid  m\u00f5lemad  eskaadrid  Alta<br \/>fjordist 250 miili loode pool.<br \/>  Leitnant Pettersen oli selleks ajaks muutunud meteoroloogiks,  kes  saatis<br \/>iga  kahe  tunni  tagant  inglastele  ilmateateid.  Ilm  oli  Alta   fjordis<br \/>lootustandavalt selge ja \u00f6\u00f6 jooksul l\u00e4henesid  Inglise  laevad  \u201cTirpitzile\u201d<br \/>120 miili peale.  T\u00e4psemalt  k\u00fcll  l\u00e4henesid  k\u00f5ik  laevad  peale  \u201cDuke  of<br \/>Yorki\u201d. \u00dclemjuhataja  j\u00e4lgis  pommitamisoperatsiooni  eemalt,  pannes  selle<br \/>vahetu juhatamise oma asetajale admiral Moore\u2019ile.<br \/>  3. aprilli varahommikul kell 4.15 hakkasid lennukid \u00f5hku t\u00f5usma.  Esimeses<br \/>laines l\u00e4ks teele 21 \u00fchemootorist  pommitajat  \u201cBarracuda\u201d  h\u00e4vituslennukite<br \/>saatel. Teises laines, mis l\u00e4ks teele kell 5.25, oli samuti 21  \u201cBarracudat\u201d<br \/>ja 40  h\u00e4vituslennukit.  K\u00fcmnel  pommitajal  olid  kaasas  725-kilogrammised<br \/>soomus l\u00e4bistavad pommid, mis inglaste  arvestuse  kohaselt  1,1  kilomeetri<br \/>k\u00f5rguselt visatuna pidid \u201cTirpitzi\u201d soomustekkidest l\u00e4bi  l\u00f6\u00f6ma.  \u201cTirpitzi\u201d<br \/>\u00fclateki soomuse paksus oli 50 mm, selle all  oli  aga  peasoomustekk,  mille<br \/>paksus oli 100 \u2013 120 mm.<br \/>  Kell 5.29 hakkasid esimesed pommid langema. H\u00e4vituslennukid puistasid  sel<br \/>ajal kuulirahega \u00fcle \u201cTirpitzi\u201d \u00f5hut\u00f5rjesuurt\u00fckkide  meeskondi.  Kohe  tehti<br \/>laeva kohale ka suitsukate, kuid oli  juba  hilja  \u2013  lahingulaev  sai  kolm<br \/>tabamust soomust l\u00e4bistavate  pommidega  ja  k\u00fcmmekond  tabamust  v\u00e4iksemate<br \/>pommidega.  Teisest  lennukilainest  oli  tabamusi  v\u00e4hem  \u2013   \u00fcks   soomust<br \/>l\u00e4bistava pommiga ja viis v\u00e4iksemate pommidega.<br \/>  Inglaste kaotused olid kahe r\u00fcnnaku peale neli lennukit;  sakslased  lasid<br \/>alla  kaks  pommitajat  ja  \u00fche  h\u00e4vituslennuki,  \u00fcks  pommitaja   oli   aga<br \/>lennukikandjalt \u00f5hku t\u00f5usta \u00fcritades vette sulpsatanud ja  koos  meeskonnaga<br \/>uppunud.<br \/>  \u201cTirpitz\u201d sai seega ligi 20 pommitabamust, neist neli soomust  l\u00e4bistavate<br \/>pommidega. Kuid pommituslenduril ei pidanud kinni oma instruktsioonidest  ja<br \/>viskasid  soomust  l\u00e4bistavad  pommid  alla  200  \u2013  400  meetri  k\u00f5rguselt.<br \/>Peasoomustekist pommid seet\u00f5ttu l\u00e4bi ei l\u00f6\u00f6nud, vaid  l\u00f5hkesid  selle  peal.<br \/>Laeva \u00fclemistes ruumides oli vigastusi palju, seal  algas  tulekahju,  surma<br \/>sai 122  meeskonnaliiget.  Pommiplahvatused  raputasid  laevakeret  nii,  et<br \/>veealuse osa liitekohtades pudenesid v\u00e4lja sinna p\u00e4rast  k\u00e4\u00e4busallveelaevade<br \/>r\u00fcnnakut pandud tsementsegust plommid. Laeva keresse voolas tuhandeid  tonne<br \/>vett ja laeva s\u00fcvis suurenes 2 meetri v\u00f5rra.  J\u00e4lle  oli  paigast  p\u00f5rutatud<br \/>\u00fcks   turbiin   ja   osa   katlaid,   \u00fcks   peakaliibrisuurt\u00fcki   torn   j\u00e4i<br \/>liikumisv\u00f5imetuna seisma.<br \/>  \u201cTirpitzil\u201d tuli uuesti alustada remonti, mis seekord  kestis  kolm  kuud.<br \/>Puksiirid vedasid laeva uuele kohale, kus ta pandi  tihedalt  vastu  kallast<br \/>ja piirati mere poolt torpeedov\u00f5rkudega.<br \/>  Juulikuus  sai  \u201cTirpitz\u201d  lahingukorda,  kuid  17.  Juulil  veidi  p\u00e4rast<br \/>kesk\u00f6\u00f6d r\u00fcndasid teda j\u00e4lle Inglise lennukikandjailt  startinud  pommitajad.<br \/>P\u00f5hja-Norras  oli  sel  ajal  polaarp\u00e4ev,   Saksa   vaatluspostid   teatasid<br \/>l\u00e4henevaist  lennukeist   ning   lahingulaeva   kohale   pandi   \u00f5igeaegselt<br \/>suitsukate.  Paksu  tossu  sisse  pommitati  umbropsu  ning   tulu   sellest<br \/>pommitamisest ei olnud. M\u00f5ni aeg hiljem tehti teinegi pommitamiskatse,  kuid<br \/>loodus oli seekord suitsukatte tegemise enda peale v\u00f5tnud  \u2013  fjordi  kattis<br \/>paks ja k\u00f5rge udu. (Petersen oli  selleks  ajaks  sissekukumise  v\u00e4ltimiseks<br \/>juba sealtkandist lahkunud.)<br \/>  Ka seadpuhku oli inglastel merel hulk laevu admiral Moor\u2019i juhatusel  \u2013  3<br \/>lennukikandjat, 1 lahingulaev, 4 ristlejat ja 12  h\u00e4vitajat.  Esialgu  n\u00e4is,<br \/>et seekordne ettev\u00f5tmine jooksis t\u00e4iesti t\u00fchja, kuid  p\u00e4ris  nii  ei  olnud.<br \/>Lennukikandjate kaitseks v\u00e4ljasaadetud suure tegevusraadiusega  \u201cLiberator\u201d-<br \/>ja  \u201cCatalina\u201d-t\u00fc\u00fcpi   merelennukid   uputasid   17.   Juuli   \u00f5htul   Saksa<br \/>allveelaevad U 347 ja U 361.<br \/>  18. augutil l\u00e4ks admiral Moore Home Fleet\u2019i laevadega  j\u00e4lle  Alta  fjordi<br \/>poole teele. Seekord oli tal kaasas 3 suurt  ja  2  eskortlennukikandjat,  1<br \/>lahingulaev, 3 ristlejat, 14 h\u00e4vitajat ja mitu fregatti. 22.  Augusti  l\u00f5una<br \/>paiku ettev\u00f5etud pommitamisel ei saanud  \u201cTirpitz\u201d  tabamusi,  r\u00fcndajad  aga<br \/>kaotasid kolm lennukit. Sama p\u00e4eva \u00f5htul vigastas  Saksa  allveelaev  U  354<br \/>Moore\u2019i laevastikust eskortlennukikandjat  ja  uputas  fregati  \u201cBickerton\u201d.<br \/>Inglased tegid 23. Augustil \u201cTirpitzile uue \u00f5hur\u00fcnnaku ja said seekord  kaks<br \/>tabamust.  \u00dcks  725  \u2013kg  soomust   l\u00e4bistav   pomm   kukkus   t\u00f5esti   l\u00e4bi<br \/>peasoomusteki, kuid ei plahvatanud. Teine, 225-kg pooleldi soomust  l\u00e4bistav<br \/>pomm kukkus \u00fche peakaliibrisuurt\u00fcki torni katusele,  kuid  ei  saanud  selle<br \/>130-mm soomust jagu. Sakslased tulistasid seekord  alla  viis  lennukit.  Ka<br \/>29.  Augustil  \u00fcritasid  lennukid  \u201cTirpitzi\u201d  veel  kord  pommitada,   kuid<br \/>\u00f5igeaegselt pandud suitsukate hoidis seegi kord tabamused \u00e4ra.<br \/>  Inglastele sai selgeks, et lennukikandjail baseeruvad v\u00e4ikesed  pommitajad<br \/>oma suhteliselt kergete, alla tonni kaaluvate pommidega ei suuda  nii  suurt<br \/>s\u00f5jalaeva uputada. P\u00f5hja lasta oli aga \u201cTirpitzit\u201d ilmtingimata vaja  \u2013  see<br \/>vabastanuks   P\u00f5hja-Atlandil   liikuvad   konvoid    Saksa    pealveelaevade<br \/>kallaletungiohust ja v\u00f5imaldanuks saata seni  \u201cTirpitzit\u201d  valvavad  Inglise<br \/>suured s\u00f5jalaevad Idalaevastikku jaapanlaste vastu v\u00f5itlema.<br \/>  Ja n\u00fc\u00fcd otsustati \u201cTirpitzit\u201d r\u00fcnnata neljamootorilise  raskepommitajatega<br \/>\u201cLancaster\u201d. Kuna  need  ei  suudnud  kaks  korda  vajalikku  vahemaad  l\u00e4bi<br \/>lennata, tehti lepe Vene  v\u00e4ejuhatusega,  et  ?otimaalt  startinud  lennukid<br \/>maanduvad  p\u00e4rast  pommitamist  Arhangelski  l\u00e4hedal.  Selline   operatsioon<br \/>algaski 11.septembril, kui teele l\u00e4ks 39  \u201cLancasterit\u201d.  Kuid  P\u00f5hja-Norras<br \/>oli halb ilm ja lennukid lendasid otse Venemaale.  15.septembri  koidu  ajal<br \/>mindi sealt 28 lennukiga tagasiteele ja puistati oma pommid alla.  \u201cTirpitz\u201d<br \/>sai \u00fche tabamuse 4,5-tonnise pommiga, kaks  samasugust  pommmi  l\u00f5hkesid  ta<br \/>l\u00e4hedal. Laeval said vigastada k\u00fctuse- ja \u00f5litankid, nii et  tohutu  \u00f5lilaik<br \/>valgus m\u00f6\u00f6da fjordi laiali. Laeval tekkis tulekahju  ning  ta  v\u00f6\u00f6riosa  sai<br \/>tugeva leki. \u201cTirpitz\u201d oli j\u00e4lle teguv\u00f5imetu.<br \/>  7. oktoobril 1944  l\u00e4ks  Barentsi  mere  kaldal  paiknev  Vene  14.  armee<br \/>r\u00fcnnakule  seals  Saksa  19.  m\u00e4gik\u00fcttide  korpuse  vastu.   12.   oktoobril<br \/>vallutati  torpeedokaatreilt  ja  \u201cmerek\u00fcttidelt\u201d  maandatud  meredessantiga<br \/>Soome sadam Liinahamari. 21. oktoobril j\u00f5uti l\u00e4bi  kitsa  Soomemaa  siilu  \u2013<br \/>Petsamo \u2013 v\u00e4lja Norrasse.<br \/>  Alta fjord paiknes neist s\u00fcndmustest 300 km l\u00e4\u00e4nes, kuid ei  olnud  teada,<br \/>kui  kaugele  venelased  oma  r\u00fcnnakuhooga  v\u00e4lja  j\u00f5uavad,   ja   \u201cTirpitz\u201d<br \/>otsustati varakult l\u00e4\u00e4ne poole viia.  Et  varjata  laeva  liikumisv\u00f5imetust,<br \/>lavastati   \u201cTirpitzi\u201d   pukseerimine   lahingulaeva   iseseisva    s\u00f5iduna.<br \/>Puksiiridena kasutati \u201cTirpitzi\u201d ees  s\u00f5itvaid  valvelaevu,  puksiiritrossid<br \/>olid aga t\u00f5mmatud vee alt.<br \/>  18. oktoobril avastasid Inglise luurelennukid \u201cTirpitzi\u201d Tromsost 3  miili<br \/>l\u00e4\u00e4ne pool. Juba 29. oktoobril tegid 38  \u201cLancasterit\u201d  talle  pommir\u00fcnnaku,<br \/>kuid tiheda madala pilvituse  t\u00f5ttu  ei  saadud  \u00fchtegi  tabamust.  R\u00fcnnakut<br \/>kordasid 12. novembril  hea  n\u00e4htavuse  juures.  Ja  n\u00fc\u00fcd  tuli  l\u00f5pp.  Juba<br \/>esimesest  tabamusest  5,45-tonnise  \u201cTalboy\u201d-nimelise  pommiga  vajus  laev<br \/>vasakule 30  kreeni.  Peagi  j\u00e4rgnes  veel  mitu  tabamust  niisama  raskete<br \/>pommidega, ahtrisuurt\u00fckkide laskemoonakelder  plahvatas  ja  \u201cTirpitz\u201d  l\u00e4ks<br \/>\u00fcmber, toetudes  pealisehitusega  p\u00f5hja.  Kuna  vesi  oli  seal  madal,  j\u00e4i<br \/>\u201cTirpitzi\u201d parempoolne p\u00f5hjaosa \u00fcle veepinna. Hukkus 1204  meremeest,  neist<br \/>suurem osa laeva siseruumides. Sealt suudeti p\u00e4\u00e4sta vaid 82 meest, kes  l\u00e4bi<br \/>laevap\u00f5hja l\u00f5igatud augu v\u00e4lja ronisid.<br \/>  Euroopa suurim s\u00f5jalaev oli muutunud vanarauaks.<br \/><br \/><br \/><br \/>                                Sissejuhatus<br \/><br \/><br \/><br \/>  T\u00e4nap\u00e4eval on v\u00e4ga populaarne \u201dTitaaniku\u201d lugu, kuid  maailmaajaloos  olid<br \/>ka teised mere\u00f5nnetused, mis t\u00f5id endaga kaasa inimohvreid.<br \/>  See teema on valitud, et uurida m\u00f5nede suurlaevade ajalugu.<br \/><br \/><br \/>   K\u00e4esolevas  t\u00f6\u00f6s  kirjutasin  Saksa  lahingulaevadest,  sest  just  Saksa<br \/>lahingulaevad olid k\u00f5ige v\u00f5imsamad.<br \/><br \/><br \/>  Lahingulaevad olid II maailmas\u00f5ja peamine mererelv. Neil oli  k\u00f5ige  parem<br \/>soomuskatte ja ka k\u00f5ige suurem suurt\u00fckkide arv.<br \/><br \/><br \/>\u201cBismarck\u201d ja \u201cTirpitz\u201d olid sel ajal maailma  k\u00f5ige  v\u00f5imsamad  s\u00f5jalaevad.<br \/>\u201cBismarcki\u201d pikkus oli 150 m ja k\u00f5rgus 42.5  m,  s.o.  17-korruselise  hoone<br \/>k\u00f5rgus. Selle laeva suurt\u00fckid said  lasta  22  miili  kaugusesse,  vaatamata<br \/>sellele on need laevad merep\u00f5hjal.<br \/><br \/><br \/><br \/>                     Kasutatud kirjandus ja muud allikad<br \/><br \/><br \/><br \/>Osvald Nilson  \u201cMerelahing\u201d, Tallinn \u201cKoolibri\u201d 1994;<br \/><br \/><br \/>William Manchester \u201cKruppi relvad\u201d, Tallinn \u201cEesti raamat\u201d 1974;<br \/><br \/>\u00d5un Mati  \u201cLahingud Atlandil ja polaarmeredel 1939 \u2013 1945\u201d,<br \/>Tallinn \u201cOlion\u201d 1995;<br \/><br \/><br \/><br \/>  http:\/\/web54.sd54.k12.il.us\/schools\/keller\/jmikes\/eur\/bis.htm<br \/><br \/>  http:\/\/www.airartnw.com\/bismarck.htm<br \/><br \/><br \/><br \/>                                  Sisukord<br \/><br \/><br \/><br \/>Sissejuhatus \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026. 4<br \/>Saksamaast \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026...5<br \/>Inglismaas laevastik\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026.8<br \/>Saksa lahingulaevade ookeaniretked\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026..11<br \/>\u201dHoodi\u201d ja \u201dBismarcki\u201d hukkumine\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026...14<br \/>\u201cGneisenau\u201d, \u201cScharnhorst\u201d ja \u201cPrinz Eugen\u201d s\u00f5idavad l\u00e4bi       Inglise<br \/>kanali \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026...23<br \/>\u201cScharnhorsti\u201d hukkumine \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026..28<br \/>\u201cTirpitzi\u201d hukk\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026...33<br \/>Kokkuv\u00f5te\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026...37<br \/>Kasutatud kirjandus ja muud allikad\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026.38<br \/><br \/>Lisad<br \/><br \/>\u201cLeipzig\u201d, \u201cDeutschland\u201d, \u201cAdmiral Scheer\u201d<br \/>\u201cGneisenau\u201d, \u201cBismarck\u201d<br \/>\u201cTirpitz\u201d, \u201cPrinz Eugen\u201d<br \/>\u201cGneisenau\u201d , \u201cScharnhorst\u201d<br \/>Admiral G. L\u00fctjens<br \/>\u201cBismarck\u201d, admiral J. Tovey, admiral L. Holland<br \/>\u201cHood\u201d, \u201cRodney\u201d<br \/>\u201cSuffolk\u201d, \u201cNorfolk\u201d<br \/>\u201cHoodi\u201d komand\u00f6r kommodoor R. Kerr<br \/>\u201cPrince of Wales\u201d<br \/>L\u00e4bis\u00f5it Inglise kanalist<br \/>\u201cTallboy\u201d pommid<br \/><br \/><br \/><br \/>                                  Kokkuv\u00f5te<br \/><br \/><br \/>  T\u00f6\u00f6s on p\u00fc\u00fctud seletada m\u00f5ningate s\u00f5jalaevade retked. On n\u00e4idatud m\u00f5ned<br \/>episoodid II maailmas\u00f5jast.<br \/>   Mis juhtuks kui \u201dBismarckil\u201d \u00f5nnestuks tema reid?<br \/>  Seda ei tea keegi, me v\u00f5ime ainult oletada.<br \/><\/pre>\n<div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lahingulaev Bismarck P\u00e4rnu S\u00fctevaka Humanitaarg\u00fcmnaasium Saksamaa lahingulaevad Aastat\u00f6\u00f6 Roman Belogurov Secunda loodus Juhataja: Rainer Saks P\u00e4rnu 1999 Saksamaast Vastavalt Versilles\u2019 lepingu otsusele anti suurem osa Saksamaa 1maailmas\u00f5ja aegsest laevastikust \u00fcle v\u00f5itjariikidele. Saksa laevastikullubati pidada vaid 6 soomuslaeva, 6 kergeristlejat, 12 h\u00e4vitajat, 12torpeedopaati ja sellist hulka traalerid, mis oli vajallik \u00fcmbritsevatemerealade puhastamiseks miinidest. K\u00f5ik Saksa allveelaevad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[1],"tags":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87228"}],"collection":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=87228"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87228\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=87228"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=87228"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=87228"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}