{"id":85173,"date":"2018-03-07T09:22:00","date_gmt":"2018-03-07T09:22:00","guid":{"rendered":""},"modified":"2023-01-06T19:58:36","modified_gmt":"2023-01-06T19:58:36","slug":"kulma-soja-kriisid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/2018\/03\/07\/kulma-soja-kriisid\/","title":{"rendered":"\u041f\u043e\u043b\u0438\u0442\u043e\u043b\u043e\u0433\u0438\u044f  Kulma soja kriisid( \u041a\u0440\u0438\u0437\u0438\u0441\u044b \u0445\u043e\u043b\u043e\u0434\u043d\u043e\u0439 \u0432\u043e\u0439\u043d\u044b)"},"content":{"rendered":"<div style=\"margin-top: 0px; margin-bottom: 0px;\" class=\"sharethis-inline-share-buttons\" ><\/div><p><\/p>\n<pre style=\"background-color: #f9f9f9; color: #333333; font-size: 12px; padding-left: 18px;\">                             K\u042cLMA S\u0425JA KRIISID<br \/><br \/><br \/>    Teine maailmas\u0445da oli vaevu l\u0445ppenud, kui inimkond s\u0446\u0446stis ajstusse,<br \/>mid v\u0445ib vabalt pidada Kolmandaks maailmas\u0445jaks, ehkki \u0445ige omap\u0434raseks.<br \/><br \/>    L\u0434\u0434neriikide eesm\u0434rkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansiooni<br \/>pidurdamine, Saksamaa tas\u044chendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas.<br \/>NSVL eesm\u0434rgiks oli USA m\u0445ju v\u0434hendamine Euroopas, s\u0445jas savutatu<br \/>kindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine.<br \/><br \/>    1947.aasta m\u0434rtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning<br \/>\u044ctles ,et Ameerika \u042chendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad<br \/>vastupanu orjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid<br \/>k\u0445igil oli selge keda president silmas peab. Seda k\u0445net loetakse Trumani<br \/>doktriini e kommunismi pidurdamise poliitika k\u0434ivitamishetkeks. 1946.aasta<br \/>m\u0434rtsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, kes kutsus \u044cles<br \/>koondama j\u0445ude v\u0445itluseks kommunismiohu vastu.Churchili k\u0445nes k\u0445las<br \/>esmakordselt m\u0445iste \u201craudne eesriie\u201d. Sellega hakati iseloomustama NSV<br \/>Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust l\u0434\u0434neriikide<br \/>suhtes.<br \/><br \/>    Saksamaa l\u0445hestumine<br \/><br \/>    Juba 1946. aasta suvel ilmnesid l\u0434\u0434neriikide ja NSVL vahel<br \/>p\u0445him\u0445ttelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvais k\u044csimustes. Kuigi<br \/>v\u0434liselt r\u0434\u0434kisid endised liitlased vajadusest s\u0434ilitada \u044chtne Saksamaa,<br \/>tahtis iga pool talle kuuluva okupatsioonitsooni arvel oma m\u0445juv\u0445imu<br \/>Euroopas suurendada.<br \/><br \/>     L\u0434\u0434neriigid, kel oli p\u0445hjust karta N\u0445ukogude ekspansiooni, otsustasid<br \/>tegutseda \u044chiselt. Esialgu \u044chendati USA ja Briti okupatsioonitsoon ning<br \/>loodi nn Bizonia. Aasta hiljem n\u0445ustusid ameeriklaste ja inglastega liituma<br \/>ka prantslased, kes oleksid soovinud n\u0434ha oma vaenlast pigem jagatuna, kui<br \/>\u044chtsena. Saksamaa l\u0434\u0434nepiirkonnad hakasid saama USA-lt majanduslikku abi<br \/>ning seal viidi l\u0434bi turumajanduslikke reforme, mis pidid aitama kaasa maa<br \/>\u044clesehitamisele. Idatsoonis aga l\u0434ks v\u0445im N\u0445ukogude s\u0445jaliste<br \/>administratsiooni surve t\u0445ttu koonduslagreist ja eksiilist naasnud<br \/>kommunistide ja sotsialistide k\u0434tte.<br \/><br \/>    1948.aastal alustati l\u0434nesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli<br \/>Ludwig Erhard. Rahareform seisnes seni v\u0434\u0434rtusetu marga v\u0434ljavahetamises<br \/>tugeva rahvusliku valuuta vastu. N\u0445ukogude administratsiooni sellest ei<br \/>teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vana raha. Sellega tekitati suurt<br \/>segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutades ettek\u0434\u0434ndeks rahareformi,<br \/>alustas N\u0445ukogude Liit 1948.aastal tsoonipiiride ja Berliini l\u0434\u0434nesektori<br \/>blokeerimist (kestis 324 p\u0434eva).<br \/><br \/>     L\u0434\u0434ne-Berliini \u0434hvardas n\u0434lg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati<br \/>L\u0434ne-Brliini varustamist \u0445husilla kaudu. Olukord muutus teravaks. Maailm<br \/>seisis taas suure s\u0445ja l\u0434vel. Stalini eesm\u0434rk oli sundida l\u0434\u0434neliitlasi<br \/>loobuma Berliinist v\u0445i muutma oma poliitikat Saksamaa suhtes ning arvestama<br \/>NL soovidega. Ei USA ega teiste riikide avlik arvamus olnud valmis toetma<br \/>uut s\u0445da. Tegelikult ei olnud ka NL relvastatud konfliktiks valmis,<br \/>seep\u0434rast ei \u044cletanud ta piiri s\u0445ja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva<br \/>l\u0445petas blokaadi.<br \/><br \/>    Berliini kriisiga sai k\u0445igile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks<br \/>saanud. 24. mail 1949. astal j\u0445ustus Saksamaa Liitvabariigi p\u0445hiseadus.<br \/>Idatsoon  muudeti Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestati nn<br \/>proletariaadi diktatuur. M\u0445nikord peetkse just Berliini kriisiga seotud<br \/>s\u044cndmusi l\u0434\u0434nemades k\u044clma s\u0445ja alguseks. P\u0434rast seda muutusid Ida-L\u0434\u0434ne<br \/>suhted varjamatult vaenulikuks. Algas v\u0445idurelvastumine. Vastase<br \/>n\u0445rgestamiseks ning oma positsioonide tugevdamiseks kasutati ka teisi<br \/>v\u0445tteid: propaganda, spionaaz, diversiaid jne.<br \/><br \/>    Marshalli plaan<br \/><br \/>    Trumani doktriini j\u0434tkuks olnud Euroopa taastamise programmi tuntakse<br \/>rohkem Marshalli plaani all (USA riigisekret\u0434ri kava majandusabist Euroopa<br \/>riikidele).Ameerika tootjad vajasid tugevaid majandus- ja<br \/>kaubanduspartnereid, kes oleksid v\u0445imelised tarbima USA-s toodetud kaupu.<br \/><br \/>    Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programm haarama ka<br \/>l\u0434\u0434neliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuid L\u0434\u0434ne-Saksamaa<br \/>tugevnemine v\u0445is tekitada probleeme Prantsusmaale. Prantslased omakorda<br \/>n\u0445udsid NSVL l\u044clitamist abisaajate hulka. USA oli sunnitud pakkuda abi ka<br \/>NL-le ja oli \u0445nnelik kui too abist keeldus. NSVL  sundis ka oma liitlasi<br \/>abist keelduma.<br \/><br \/>     USA andis majanduslikku ja tehnilist abi rohkem kui 13 miljardi<br \/>eest.T\u0434nu sellele kasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang,<br \/>t\u0446\u0446stustoodang ja p\u0445llumjandustoodang. Kuid Marshalli plaan t\u0434hendas ka<br \/>Euroopa riikide sattumist \u044cha rohkem USA m\u0445ju alla. Eriti puudutas see<br \/>Saksamaad ja Prantsusmaad. Suurbritannia loobus programmis osalemast, et<br \/>takistada USA kapitali imbumist Briti majandusse.<br \/><br \/>    NATO<br \/><br \/>    Kartes s\u0445jalises m\u0445ttes vastasele alla j\u0434\u0434da, t\u0434iustasid m\u0445lemad pooled<br \/>pidevalt oma s\u0445jatehnikat. 1953-1954 katsetasid USA ja NSVL eimesi<br \/>vesinikupomme. USA konstruktorid t\u0446\u0446tasid v\u0434lja strateegilisi pommitajaid,<br \/>NL oli edukam rakettide loomise alal. Pidevalt t\u0434iustati \u0445hu-ja<br \/>raketit\u0445rjes\u044csteeme. V\u0445idurelvastumine j\u0434tkus kuni 1980 aastate keskpaigani<br \/>ning viis selleni, et nii USA kui ka NL \u044cletasid mitmekordselt m\u0445istliku<br \/>kaitsevajaduse taseme.<br \/><br \/>     L\u0434\u0434ne-Euroopa riigid, kel ei olnud v\u0445imalust selliseid relvavrusid<br \/>hankida, otsisid kaitset koost\u0446\u0446s USA-ga ja ka omavahel. 1949.astal loodi<br \/>P\u0445hja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), kuhu kuulusid mitmed Euroopa<br \/>riigid ning USA ja Kanada. Esialgu kuulutati, et see organisatsioon peab<br \/>pakkuma kaitset Saksama v\u0445imaliku r\u044cnnaku eest. 1955. astal sai aga<br \/>Saksamaa Liitvabariik smuti NATO liikmeks, ning Moskva juhtimisel loodi<br \/>Varssavi Lepingu Organisatsioon.<br \/><br \/>    Korea s\u0445da (1950-1953)<br \/><br \/>    Korea oli aastail 1905-1945 Jaapani koloonia. Teise maailmas\u0445ja<br \/>l\u0445ppedes h\u0445ivasid N\u0445ukogude v\u0434ed P\u0445hja- ja Ameerika v\u0434ed L\u0445una-Korea. Maa<br \/>jagati piki 38.paralleeli pooleks. P\u0445hja-Koreas upitas NL v\u0445imule endise<br \/>N\u0445ukogude julgeolekuohvitseri Kim II Sungi juhitud julma kommunistliku<br \/>reziimi, l\u0445unas valitses autoritaarne, m\u0445nev\u0445rra leebem valitsus. Maa<br \/>jagamine viidi l\u0445pule 1948.aastal. L\u0445unas loodi Korea Vabariik, mida<br \/>tunnustas ka \u042cRO, ja p\u0445hjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida ruttasid<br \/>tunnustama NL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea riik keeldus teist<br \/>tunnustamast ja valmistus kogu maad relvaj\u0445ul oma v\u0445imu alla \u044chendama.<br \/>P\u0445hja-Korea j\u0445udis s\u0445jaettevalmistustes kaugemale.<br \/><br \/>    Juunis 1950 tungisid P\u0445hja-Korea v\u0434ed ootamatult \u044cle 38.paralleeli. Nad<br \/>vallutasid peaaegu kogu L\u0445una-Korea. Rahvusvaheline \u044cldsus m\u0445istis aga<br \/>P\u0445hja-Korea tegevuse hukka kui agressiooni. Kasutades N\u0445ukogude<br \/>delegatsiooni puudumist , v\u0445ttis \u042cRO vastu otsuse saata L\u0445una-Korea<br \/>iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelised, ent sisulised Ameerika<br \/>v\u0434ed. Septembris 1950 maabusid esimesed Ameerika v\u0434e\u044cksused Koreas ja<br \/>alustasid pealetungi, mille k\u0434igus vabastati L\u0445una-Korea ja vallutasid<br \/>omakorda enamik P\u0445hja-Koreast kuni Hiina ja NL piirideni. Tekkis selge oht,<br \/>et s\u0445da laieneb kohe maailmas\u0445jaks, kus kasutatakse ka ja pikkade vaidluste<br \/>j\u0434rel s\u0445lmiti juulis 1953 vaherahu, mida L\u0445una-Koreasse j\u0434id valvama<br \/>Ameerika v\u0434ed. Jagatuks on Korea j\u0434\u0434nud t\u0434nani. P\u0445hjas on endiselt j\u0434\u0434nud<br \/>v\u0445imul totalitaarne kommunistlik reziim, majanduslikult palju kiiremini<br \/>arenenud L\u0445una-Koreas on tuumarelva.Oktoobris sekkus s\u0445tta Hiina.See t\u0445rjus<br \/>omakorda ameeriklased tagasi m\u0445lem Kore endise piirini, kus prrti veel kaks<br \/>ja pol aaastat positsioonis\u0445da. Pideva vaststikku pommitmiseg p\u044chiti maa<br \/>pealt enm-v\u0434hem k\u0445ik Korea linnad. Ameerika v\u0434ejuhatus kaalus t\u0445siselt<br \/>Kirde-Hiina linnade j s\u0445jv\u0434ebaaside aatomipommitamist. Aga selleni siiski<br \/>ei l\u0434inud, sest kardeti NL vastul\u0446\u0446ki.<br \/><br \/>    Paralleelselt s\u0445jtegevuseg k\u0434ivitati vaherahuk\u0445nelused alates 1980<br \/>aastast toimunud demokratiseerimine.<br \/><br \/>    Koreas hukkus \u044cle 3 miljoni korealase, hiinlasi-miljon, Ameerikas 54<br \/>246 inimesi. S\u0445ja ebam\u0434\u0434rane tulemus j\u0434ttis v\u0445imaluse t\u0445lgendada sed<br \/>suvaliselt. K\u0445ik s\u0445ja osapooled kuulutasid oma v\u0445itu, kuid tegelikult olid<br \/>k\u0445ik kaotajad.<br \/><br \/>    \u201cSula\u201d ajal 1959. aastal kohtusid Hrustsov ja Eisenhower. See kohtumine<br \/>oli vajalik m\u0445lemale poolele. NL \u0434hvardas l\u0434\u0434nemaailma v\u0445imsate<br \/>vesinikupommidega. USA initsiatiivil oli NL \u044cmber rajatud 250 s\u0445jav\u0434ebaasi.<br \/>M\u0445lemad pooled hoidsid oma relvaj\u0445ude pidevalt lahinguvalmis, mis oli aga<br \/>\u044climalt kulukas.<br \/><br \/>     Dialoog katkes 1960. aastal seoses USA luurelennuki U-2<br \/>allatulistamisega NL \u0445huruumis. Selleks ajks olid suhted tas teravnenud ka<br \/>seoses Kuuba s\u044cndmustega.<br \/><br \/>    Kariibi kriis<br \/><br \/>     1959. aatal kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel<br \/>Kuubal senise USA-meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas peagi sama NL-lt<br \/>abi ja kuulutas end kommunistlikuks. UsA omakorda toetas Kuuba emigrantide<br \/>katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusblokaadi. See t\u0445ukas<br \/>Castro senisest veelgi enam Moskva embusse.<br \/><br \/>     Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud<br \/>N\u0445ukogude tuumal\u0445hkepeaga keskmaaraketid, mille lennuulatus k\u044c\u044cndis USA<br \/>keskosani. Arenes \u044cliterav rahvusvaheline s\u0445jalis-poliitiline kriis-<br \/>Kariibi kriis. Kuid sel korral suudeti j\u0445uda kompromissini. NL viis oma<br \/>raketid Kuubalt \u0434ra ja sai US presidendilt kinnituse, et USA ei r\u044cnda<br \/>Kuubat ega p\u044c\u044ca j\u0445uga kukutada sealset Castro juhitud kommunistlikku<br \/>reziimi. Kuubat kasutati hiljem veel aastak\u044cmneid baasina.<br \/><br \/>    L\u0434his-Ida kriis<br \/><br \/>    Konflikti peamised osalejad olid Egiptus ja Iisrael. S\u0445da alustas<br \/>Egiptus, mille eesm\u0434rgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine. Egiptusel oli<br \/>\u044clekl tankide, lennude ka inimeste hulgas. Kuid peamist rolli m\u0434ngis<br \/>Iisraeli uus kaasaaegne relvastus ning s\u0445jajuhtimise effektiivne metoodika.<br \/>Iisraeli toetas USA, Egiptuse aga NL. S\u0445da kestis 6 p\u0434eva ning l\u0445ppes<br \/>Egiptuse totalse purustamisega. Ainult NL sekkumine peatas Iisreli v\u0434ed<br \/>Kairis. Tulemuseks sai Iisrael Senaiski pls.<br \/><br \/>    K\u044clm s\u0445da kestis veel kaua aega ja selle t\u0434htsaks s\u044cndmuseks si<br \/>Berliini m\u044c\u044cri p\u044cstitamine 13. augustil 1961. aastal, mis l\u0445plikult<br \/>l\u0445hestas Saksamad ning s\u044cvendas lahkhelisid Euroopas. K\u044clma s\u0445j l\u0445pust sai<br \/>r\u0434\u0434kida ainult 1985.aastal, p\u0434rast Gorbatsovi ja Reigani l\u0434bir\u0434\u0434kimistest.<br \/><br \/><br \/><br \/>    Kasutatud kirjandus:<br \/><br \/>    A. Adamson \u201cL\u0434hijalugu\u201d 12. klassile 2000.a.<br \/>    Eric Hobsbwm \u201c\u0414\u0434rmuste ajastu\u201d 2002.a.<br \/><br \/><br \/><br \/>    Sisukord:<br \/><br \/>    Sissejuhatus............................................................<br \/>................1<br \/>    Saksamaa<br \/>l\u0445hestumine........................................................1-2<br \/>    Marshlli<br \/>plaan.....................................................................2-<br \/>3<br \/>    NATO....................................................................<br \/>................3<br \/>    Korea<br \/>s\u0445da........................................................................<br \/>..3-4<br \/>    Kariibi<br \/>kriis.......................................................................<br \/>..4-5<br \/>    L\u0434his-Ida<br \/>kriis.......................................................................<br \/>.5<br \/>    Kasutatud<br \/>kirjandus...............................................................6<br \/><br \/><br \/><br \/><\/pre>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u042cLMA S\u0425JA KRIISID Teine maailmas\u0445da oli vaevu l\u0445ppenud, kui inimkond s\u0446\u0446stis ajstusse,mid v\u0445ib vabalt pidada Kolmandaks maailmas\u0445jaks, ehkki \u0445ige omap\u0434raseks. L\u0434\u0434neriikide eesm\u0434rkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansioonipidurdamine, Saksamaa tas\u044chendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas.NSVL eesm\u0434rgiks oli USA m\u0445ju v\u0434hendamine Euroopas, s\u0445jas savutatukindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine. 1947.aasta m\u0434rtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning\u044ctles ,et [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[1],"tags":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85173"}],"collection":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85173"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/85173\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85173"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=85173"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/cvnextjob.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=85173"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}